Hämaratest aegadest

Ma ei tea, kas selle põhjuseks on see, et ma jälle leidsin ühe kadunud inimese või siis lihtsalt aeg on selline, igatahes tuli mul meelede täna hommikul üks lapsepõlve mälestus minu suvest sugulaste juures Võrumaal.  Ma ei ole kindel, et mul on see kõik veel täpselt meeles, kuid mõned emotsioonid tulid meelde ja sellelt ka siis kogu see lugu.

Mamma

Ma võisin olla mingi 12-13 aastane plika, kui ma muidugi nagu ikka oma suvedel olin Võrumaal. Minu vanaisa õde ehk Mamma S. ja tema mees K. elasid tollel ajal siis ühele asutusele kuuluvas majas, mille juurde oli ehitatud ka siis maja ja laudad. ( Mingi aeg tagasi käisin ma seal ka hulkumas nüüd, kuid ma ei suuda neid pilte hetkel leida.) Mingi põhjus aga oli tookord, et minu vanaema ja teised kodakondsed mamma, papa ja nende osad lapsed läksid kuhugi ära. Kas selle põhjuseks oli kellegi matus või mingi sünnipäev aga igatahes pidi onu T. jääma kodu hoidma. Koos minuga. Mind kui last sinna üritusele kaasa ei võetud. Onu P. oli siis juba autojuht ja tema oli tööl ära ja pidi alles järgmise päeva lõunaks tulema. Teised kes läksid minema aga pidid tulema järgmise päeva õhtuks.

Nii oligi, et teised sõitsid minema lõuna ajal ja mina siis jäin tollel hetkel üksinda. Onu T. pidi tulema aga lõunase bussiga. Naabrinaine pidi õhtul tulema ja lehmad ära lüpsma. Samuti ka hommikul.

Tuli lõunane buss aga see keda ei tulnud oli onu T. Arvasin siis, et ta tuleb õhtuse bussiga, kuid siis ta ei tulnud.  Naabrinaine tuli lüpsma ja lüpsis lehmad. Mäletan, et naabrinaisel oli midagi viga ( minu mäletamist mööda oli ta vist rase aga võin ka eksida) seega, tema ei saanud piimanõud tõsta. Nii siis oligi, et mina olin tal abis ja kuidagi saime selle piima jahtuma. Naabrinaise mees oli kah kuskil ära, seega ei saanud me kuidagi loomadele heina kätte. Onu T. pidi ju minema niitma ja tooma. Lõpuks otsustasime, et mina kes ma natuke niita oskasin läksin vikatiga õunapuude alla ja sain sealt oma kehva oskusega tookord ühe kärutäie kätte.  Naabrinaine läks aga helistama, et onu P. kätte saada. Igatahes mäletan, et ma jäin üksina selleks ööks suurde majja. Naabrinaine tõi mulle õhtul veel pannkooke. Mina ju Mamma sahvrit lahti teha ei julgenud…

Hommikul tuli naabrinaine ja äratas mu ülesse. Lehmad oli ta siis juba ära lüpsnud.  Tal oli vaja piinanõu panna puki otsa, sest piima auto pidi tulema. Tema aga tõsta ei jõudnud või ei saanud. Sikutasime siis kuidagi kahekesi selle piimanõu kärusse ja vedasime piimapukini. Piimapukk oli aga kõrge ja sinna me seda ei saanud. Nii seisin mina piimapuki kõrval kuni piima auto tuli ja siis autojuht võttis minu kärust piimanõu ja valas autosse.  Ise veel imestas, et nii väiksed on kodu hoidma pandud.Piima nõu pani tagasi kärusse ja mina veeretasin selle lauda juurde.

Järgmine mure oli meil see, et lehmadele oli vaja rohtu. Naabrinaine arvas, et ei juhtu nendega midagi laudas, kuid minul süda valutas. Eriti peale seda, kui ma ei leidnud kana mune ülesse pesakastidest 😦 Kanad aga lasin lahti teisest uksest siis tuli mul idee, et võiks ju lehmad kah välja sööma viia. Olin seda ju koos Mamma S. ennem teinud. Mõeldud tehtud. Võttsin siis ketid mis rippusid ja panin lehmadele külge ja hakkasin neid välja viima. Pärast muidugi selgus, et vasika keti olin pannud vanale lehmale ja vasikale lehmade keti aga nälga need loomad ei jäänud… vaiad sain kah maa sisse lükatud.. ainult poole vao ulatuses sai vasikas kartulipealseid kah ära tallata … 😛 Koer sai kah süüa ja kassid piima ( pärast tuli välja muidugi, et nii palju polnud keegi neile veel kunagi piima pannud)

Lõpuks saabus esimesena onu P. kes suure ähmiga maja läbi jooksis ja lauda samuti… kui saabusid teised.. Keda aga polnud oli onu T. Kui siis õhtu viimase bussiga Onu T. saabus, siis olid muidugi kõik tal turjas. Ta oli siis oma tulevase naise H. juures olnud ja lihtsalt ära unustanud, et maale peab tulema.

Ühte mäletan ma aga hästi, kuidas Mamma S. ütles, et kui tal on kunagi veel vaja kodu kedagi hoidma, kui teised ei saa, siis minu on ta alati nõus jätma, sest ma sain hästi hakkama. Samal õhtul veel õpetas Mamma S. mind lüpsma ja näitas ja õpetas, kuidas piima kurnata…

Igatahes sellest kahest päevast on jäänud minu mällu ere mälestus. Onu T. aga oli minu peale pärast tükk aega pahane. Ta lootis, et ma valetan tema eest ja ütlen, et ta oli eelmisel päeval seal ja hommikul läks minema…  Mina oma lapse ajuga seda muidugi tookord ei mõistnud. Mäletan veel, et Onu P. ja Onu T. riidlesid õhtul selle pärast, et ma nii rumal olin..  Ju ma siis olin rumal. Vanaema aga mind enam peale seda lugu Võrumaale ei lasknud ja ennem ei näinud ma ka Mamma S. kuni nad olid Tartusse kolinud 😦

Kaitstud: … Pratchett ütles, et Surma näevad vaid need kes usuvad temasse..

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: .. meenutus küünilisusest

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Kokkuvõtted 2

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: Kokkuvõtete tegemine

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: