Kaitstud: otsus

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Leivalugu

Hommikul avastasin jälle, et mu leivajuuretise kaus on kergelt servani kobrutanud… Muidugi tuleb see leivalina nüüd jälle pessu saata ja uus võtta.  Tegin siis oma leivad vormidesse valmis ja panin ootele, sest 4-5 tundi ei tee paha leival seista vormis ja oodata oma aega… Hakkasin siis võtma leiba ja leidsin, et jälle on järgi viimased 3 viilukat. See kõik meenutas mulle, et kui ma umbes 3 kuud tagasi Tibina käest juurtise sain, siis arvasin, et see on kerge vahepala poeleivale, siis nüüdseks oli täna hommikul viimase loomade kaussi pandud leivakoti kinnituse peal realiseerimiskuupäevaks 22.08. Seega üle kuu aja pole ma poest leiba ostnud.

Istusin maha ja mõtlesin, et mis siis selle ajaga muutunud on? Enamuse asjast tegin ma leiba koos igasuguste seemnete ja pähklite ning muude mudinatega.. nüüd ma siis teen tavalist ja seemnetega. Tuleb tunnistada, et seemnetega saab alati kiiremini otsa.  Seemne ja muude mudinate leiba meie majas ei söö üks inimene – pisipiiga. Teised söövad. Tavalist leiba süüakse siis, kui seemnetega leib on otsas.

Miks siis selliseks see lugu kujunes? Põhjus on lihtne. Rukkilinnase jahu on see võtmesõna. Ilma selleta poleks see kõik selliseks kujunenud ja minu elu oleks tunduvalt lihtsam. Rukkilinnas teeb leivale selle hea mõnusa maitse ja lisaks teeb ta leiva mahlaseks. Nii lihtne see ongi. Pealegi, enda tehtud leivas on koduhõng, mida poest osta ei saa.

Nii siis ongi, et ma pean hakkama omale suuremaid kausse vaatama, et saaks teha korraga rohkem leiba. Muidu lõppeb asi sellega nagu ta hetkel on olnud, et kui täna leiba teen ( korraga 2 tükki ) siis homseks on otsas.. Ja homne juuretis on juba töös…

Talveks anti tellimus, et peaks suitsulihaga kah tegema… õigemini toorsuitsupekiga. Kus kuramus ma seda veel võtan??

Igatahes – leivategu kestab ja tänane vormides olev leib on juba 20 kord mul ise nüüd leiba teha…

Kaitstud: allakäigu spiraali alumistel astmetel..

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Proosit! aga miks vol.2

Kirge ja õhinat. Hulk kommentaare, kus pekstakse sõnadega nagu sepavasaraga, kuid kaasa mõelda on viitsinud vaid mõned. Hundiulg kirjutas terve sisuka postituse. Kuid ometi piinab mind küsimus – miks? Miks sirutatakse käsi alkoholi järele? Mõni inimene toob näiteid, mõni sõmleb, sest tunneb, et tema kahele klaasile veinile on liiga tehtud, mõnel on ükskõik, kuid kirume kirjutatajat, sest king endal kuskil pigistab. Tekib ettekujutus, et temast räägitakse. Peegel oh peegel…

Ometigi lugedes Hundiulu postitust tekkis mul mõte, et need inimesed, kes on sisemiselt intelligentsemad ja arukamad, need ei siruta ka “matsude” peale kätt pudeli järgi. Kui ka sirutvad, siis mingil hetkel taipavad, et nad on jalgupidi sohu sattunud. Hakkavad sealt teed välja otsima ja mõistavad, millisesse olukorda nad on sattunud.  Kuid alkoholism on RAVIMATU haigus, seda teab iga lasteaia titt. Ka lonks õlut võib selle haiguse uuesti lahti päästa. Tundub, et selle taipamine on mõistetav vaid neile, kes oma ajusid kaasas kannavad.  Muidu tuleks hakata õigustama iga roolijoodikut, kes purjus peaga avariid tehes kellegi “kogemata”  surnuks sõidavad.

Kirglikud enda aju ähmastajad ja need, kes ärbeldes eelmises postituses kommentaare loopisid – teie polegi mul midagi öelda rohkemat, et lucky for as! Loota jääb, et jätkub seda tarkust, sellest sooteest eemale hoida. Kui ei jätku, siis lugege enda kommentaare ja mõelge oma sõnade üle järgi.

Ometigi ei ole enam tavatu, kui loed politseikroonikast või kuuled uudistest, et mõni naisterahvas on purjus peaga teinud midagi.  Küsimus on ikka õhus – MIKS ja kuhu siis on kadunud see naiste väärikus? Võrdõiguslikkus on nii suureks muutunud, et naised ei suuda enam muidu meestele tõestada, kui joomisega, et nad on nendega võrdõiguslikud? Kas see võrdõiguslikkus on just sellisel moel vaja maksma panna?  Jälle hulk küsimusi. Või on viga meestes, kes on liiga “mömmideks” muutunud? Aga neid ju kasvatavad võrdõiguslikust nõudvad emad ja ISAD. Midagi on paigast ära. Kuhugi kaob loogika ja elu tasakaal. Kuhu siis?

Proosit! aga miks?

Miks? Mille pärast? Mis sunnib? …  Täna on selline päev, kus ma mõtlen jälle sellel teemal, miks naisterahvad joovad? Meeste puhul on see isegi arusaadav kohati ja mind isegi ei üllata see mingis mõttes – kui nad just iga päev ei joo ja tõelised joodikud ei ole.. aga naisterahvas? Mis sunnib ühte 50 aastast või siis ka 40 aastast naist jooma? Jooma küll likööri, kuid jooma nii, et mõistus vaevalt peas on ja teeb ta seda üksinda… omaette ja vaikselt.

See on mulle mõistetav, kui inimene sünnipäeval võtab mõne pitsi. Istub sõbrannadega kohvikus ja võtab ühe pitsi. Siis on tal kerged lõhnad juures ja imekiiresti vuditakse koju. .. … Okey, peale sauna juuakse ära üks õlu … no ka seda ma veel mõistan. Noored tibid klubis … kutt teeb välja, limpsivad oma kokteile.. hakkab pähe küll 🙂 No jah, piiri on kah raske pidada ja ikka juhtub, et väärikus kaob ära 😦  No võtab see mõistus pähe ja omad vitsad peksavad, kus sa muidu tead, kuidas pähe hakkab eksole.. ja edaspidi enam nii ei juhtu… Kuid vanemat kätt naisterahvad. Miks nad joovad? MIKS?? M I K S ? ? ?

Minu ajudesse see ei mahu. Rääkida mulle raskest elust ja sellest, et see on pääsemine – kus kuradi otsast? Alkohol ei päästa sind mitte milleskti. Raske elu ei kao kah kuhugi ja see purjus oldud aeg … see ei anna samuti midagi juurde.  Ma ei mõista, lihtsalt mulle ei mahu pähe – vaatan asja igast nurgast, kuid selgemaks ei saa. Õlut ma ei joo. Viina kah mitte. Viskist hoian kah ennast kilomeetrite kaugusele – olen kungi proovinud ja tundus nagu seebivesi see Johnny Walker ei taha – vastik. Igasugused tavapärased liköörid ja muud magusad asjad on kah nagu kleeplint. Parem söön suhkrusaia. Ok, minu nõrkuseks on rumm 🙂 2 cl rummi, 2 viilu laimi ja 200 ml colat + SUUR HULK JÄÄD. Väga mõnus, kuid sedagi vaid üks .. äärmisel juhul kaks klaasi. Veini võib kah juua hea roa kõrvale. Klaasike või kaks.  Mingid purginaljad – suvejoogid – vahel kuskil peol ÜKS juua – polegi paha.  Kuid edasine … miks peaks jooma pool pudelit Pirita likööri? Või peaks jooma jõhvika siirupiga pool liitrit viina? Naisterahvas veel lisaks?

Ma ei ole karskusseltsist, kuid alkoholi joomine on naisterahva puhul alati komplitseeritud. Selleks peab olema aeg ja koht. Kodus üksinda võid peale segamini keeratud päevatööd heal juhul ühe rummikokteili endale teha, kuid sedagi ehk vaid kord nädalas. Rohkema puhu tekib küsimus, et kas inimesel pole see alkoholihaigus küljes.  Mida muud see siis olla saab – haigus, mida tuleks ravida. Alkohol tuimestab organismi ja ähmastab mõtet. Seega, alkoholi tarvitatakse kas organismi tuimestamiseks või mälu ähmastamiseks.  Organismi tuimestamiseks aitavad paljud muud asjad kah – näiteks ujumine ja kasvõi mullivann. Miks peaks aga aju ähmastama? Mälu ähmastama? Mida see annanb? Mida head see teeb tervikuna?  Siinkohal vahin ma nõutult ekraani ja ma ei tea .. järsku keegi oskab mulle seda öelda?

Kokanduse õudusunenägu: Must kodus tehtud leib

Enam kui aasta tagasi tegin ma leiba. Siis saadud juuretis oli selline poolpidune .. ( vähemalt nüüd tundub nii) ja ei tahtnud see leib mul kerkida. Proovisin erinevaid jahusid ja tulemuseks oli selline hele ja maitselt mitte just kõikse parem leib. Aga siis ole see selline vau efekt. Hakkas ju leivategu siis moodi minema. Nüüd sain juulis uuesti Tibinalt juuretist. Sellist ehtsat koduvillast.  Alustada võiks sellest, et see juuretis kergitas kõiki jahusid ja lõhn oli kah parem.  Aga minule ikka ei istunud see hele leib. Kuidagi oli maitsel kah midagi puudu. Täitsa juhuslikult Nami-nami lehel surfates avastasin aga selle, et räägitakse linnaseekstaktist.

Minu leivategu käib nüüd nii.

3 spl juuretist

0,5 L vett ( käesoe)

rukkijahu umbes 300g

segan selle kokku ja panen sooja kohta kerkima. Tundide arvu ma ei tea, sest kui ta hakkab langema, siis võtan ja panen teo kokku. Soojemate ilmadega läks rutem, viimane kord oli 15 tundi.

Langema hakkavalt juuretiselt võtan pealt uue kaape, et järgmine kord juuretis olems oleks.

Siis lisan 2-3 spl rukkilinnasejahu, 2 tl soola, 3 spl suhkrut. Nüüd olen lisanud päevalille seemneid, rosinaid, ananassi tükke, mida iganes muid asju, sest see on mõnus krõmps hambaall. Lisan jahu ( kusjuures, üks asi veel – ma ei sütku leiba käega ) ja klopin teda lusikaga segamini.  Igatahes jääb see mul nagu paksemat sorti kartulipuder. Selle valan vormi ( mul on sikikoonvorm ) ja jätan rätiku alla seisma. Seda siis kah umbes 4-5 tunniks. Jälle sõltub palju ilmast. Kui soe on keskkond. Peale seda panen ahju. 200 kraadi juurde umbes 40-50 minutitks. ( Ilma linnasejahuta piisas 40 minutist, linnasejahuga läheb rohkem aega )

Igatahes viimase leivaga läks nii, et suurem järelkasv teatas, et poeleib on jama. Ta tahab meie leiba. Näis, kui kiiresti see nüüd siis hakkab otsa saama.. eilne on juba otsas igatahes.