Kaitstud: Nii tige pole ma ammu olnud…

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Egotripp ehk enesepettus

Tegelikkuses on see vana teema. Palju korratud ja räägitud jutt, kuid jälle häiris see mind. Siin mingi aeg tagasi võeti kõvasti sõna teemal – eestlane ei oska kiitust vastu võtta. Oo jaa.. kiidame ja kiitleme! Mida muud inimesed oma tavapärasest päevast teevad. Kogu sotsiaalne suhtlus on sellele ülesse ehitatud. Mina kõditan sinu ego, sina aga kõditad minu oma. Kõik on rahul ja häppid. Kuid kas ikka on rahul? Mina ei ole sellega rahul. Mulle meeldiks rohkem, kui tegudes oleks väärtus.

Foto NAGI's: j ä l i t a j a

jälitaja

Teod peaks enda eest rääkima. Kui aga tegusid ei ole? Kui on kõik selline tasapinnaline?

Kui Mari ütleb, et ohh .. sa teed jube vägevaid pilte! Ning Mati ütleb samuti, mu pildid meeldivad talle. Hüppan rõõmust lakke ja hakkan endale ette kujutama?? Tunnene ennast tähtsa ja ilusana? Ei tunne ikka küll ..

Kuid süvenedes sellesse peaks iga inimene aru saama, et tegemist on pehmelt väljendudes diletandi ja asjaarmastaja klõpsudega. Mis tihti on nö. suvaklõpsud, ilma igasuguse kompa ja sisuta. Vahel on mõnesse pilti õnnestunud panna kompa, kuid siis tavaliselt tehniliselt hakkab see pilt sakkima sajaga. Kas on WB paigast või siis on dof üle keeratud ja taustale on rõõmsasti jäänud mõned kilomeetrid traati, mis tuleks piksel haaval sellest pildist eraldada. Kui muidugi mahti on,  siis seda saab teha. Siis polegi nagu kõikse hullem lugu. Kuid ometi … asjad iseeneses omavad väärtust. kiitus on nagu vahukoor tordil, mis teeb tordist tordi. Kuid seda torti ei suuda me süüa ka iga päev. Tort muutub läägeks ja lõpuks kaotab kogu tort oma mõtte.

Nüüd aga minnes tagasi kiituse juurde, siis kiita seda, mis kiitmist ei vääri … teha sellest suur ja kena asi jutuga, millel pole mingit väärtust – siis seda pean ma lihtlabaseks pettuseks. Egoupitaja tunneb ennast hästi ja see keda kiideti tunneb ennast hästi, kuid kõrvalt vaadates on see mõtetu ja tühine.  Egoupitaja eesmärk endale kiitust ( mina sulle ja sina mulle ) nuiata õnnestub ja see, kes sai oma saasta eest kiita on tänutundest võimeline ka jalataldu lakkuma …

Lähtudes nüüd iseendast – mulle meeldiks rohkem asjatundjatelt saada nähvakas vastu lõugu 🙂 Aga seda konstruktiivse kriitika näol, et siis edaspidi vigu vältida ja teha midagi paremini. Muidu lõppeb see nagu ikka … enda õigustamisega ja maailma süüdistamisega, et see on ülekohtune…