Kokanduse õudusunenägu: Talvevarud

Kuna ma käisin nii Kallastel, kui ka Mustvees, siis ilma kurkideta ma ju tagasi tulla ei saanud.

29.07 33

Kui on kurgid, siis tuleb need ka sisse teha. Minul oli neid kokku 8 kg ja hind oli kah peale kauplemist hea 8 EEK/kg.

Paar aastat tagasi, sain vene rahvusest sõbrannalt aga retsepti, mille järgi tegin tookord paar kilo kurke sisse. Uskuge või mitte, need purgid kadusid kuu ajaga. Peale seda imesid mu tatikad näppu ja käisid haige vingus näoga ringi, et kust veel saada.

Seda korda tegin ma lisaks veel sama marinaadiga sisse nii 1 kapsa, kui pool kilo porgandit ja paprikat.

Retsept ise selline.

2 kg kurkide kohta

0,5 l vett

600g  suhkurt

130g  soola ( jämedat )

100 ml äädikat.

Keetsin vee ja valasin valmis kaalutud suhkrule-soolale. Segasin ja kui vesi oli jahtunud, siis lisasin äädika.

Kurgid tükeldasin ( võib ka koorida ja siis tükeldada sellises sõrmeotsa suurused tükid ) ja panin ämbrisse. Peale kaalumist oli neid 4 kg.  Jahtunud ja sulanud marinaadi valasin kurkidele ning jätsin seisma 24h. Sellest marinaadist sai umbes 3 kordne ports marinaadi. Kurk lasi vee välja nö  😀

Peale 24 tunni möödumist panin kurgid puhastesse purkidesse ja keerasin kaane kõvasti peale. Ei kuumutanud, ei keetnud. Lihtsalt panin keldrisse ära.

Sellest nö. marinaadist mis järgi jäi, selle sisse tükeldasin veel 1 kapsa ja pool kilo porgandit ( riivisin, kuid targem oleks olnud tükeldada kuubikud) ja lisaks veel 4 eestimaal kasvuhoones kasvanud paprikat.

Neid hoidsin 6 tundi marinaadis ja panin purki ära. Samuti lihtsalt viisin keldrisse. Ei keetnud, ei kuumutanud.

Maitsesin seda kapsasalatit.. kui aus olla, kuna olin pool päeva mässanud nende asjadega, siis oleks ma vist suure hulga kohe niisama nahka pannud 😛

Kes julgeb see proovib. Kes maitsta tahab.. sellel on natuke raskem 😉 Tuleb kohale tulla 😀

Keeletu keel – eesti keel …

Kõik peksavad juba mitu päeva “segast” teemal – keelenõue ja seda ümbritsev.

Foto NAGI's: Õ h t u l e h t

Sirje blogi lugedes aga meenus mulle üks huvitav seik. Sellest ajast, kui ma ise veel mööda trükikodasid ringi lehvisin 🙂

Nimelt kunagi oli selline trükikoda nagu NLKP trükikoda, kus trükiti kõik suuremad ENSV ajalehed ja ajakirjad.  Kõige selle peale oli üleval korrusel ( kuigi ladumine oli allpool ) üks korruse jagu keelekorrektorid, kes siis proovitõmmiste pealt juba tekste õigeks lugesid. Kõik valesti laotud ( tookord siis tinaladu masinaga, mis oli ühe trükirea laiune tekst 12 punkti siis ) read läksid kiiruga ümbertegemisele. Iga teema jaoks oli kohati oma korrektuur, kes siis pidi ka olema kursis kõigi teiste lehtede kirjutistega.

Nii need tekstid siis sinna nagu konveieril jõudsid ja kiirus oli teatud kellaaegadel taga. Nagu ikka, kiiretel aegadel ( siis kui olid suured pühad ) siis anti välja erilehed. Ja muidugi olid trükitöölised kergelt jokkis. Nii tuli ta siis ladutõmmis ülesse kaasas kotike lehe päisega ja sellega, millise lehe tekst jne.

Muidugi korrektuur luges ja kuna vahepeal käis vaikselt ka tinistamine, siis kellegil hakkas palav. Nii tehti aken lahti ja siis kui uued ladutõmmised saabusid, siis lendasid eelmised lehed laualt lihtsalt kus seda ja teist.  Üritati siis kuidagi lehed omast arust kokku lappida ja nii see peale lugemist alla läks. Kuid oh jama, tekstid läksid segamini. Trükkalid võtsid poognad ja panid masinasse ja keegi ei viitsinud vaadata, millise lehe sisu see oli või ei olnud.

Peale tiraazi trükkimist aga võis lehest lugeda, kuidas Õhtulehe ajakirjanik oli kirjutanud pika artikli Noorte Häälde.

Muidugi tekst oli viisakas eesti keeles ja ilma vigateta, kõik poliitilised ebatäpsused olid minema pühitud, kuid lehed olid segamini.

Sedasi sai vanal heal ajal lehti lugeda. Ja neid korrektuure, kes vead sisse lasid – neid ei hoitud kaua 😀

Nirtile näitlikult pildis…

Nirti siin kurtis munadest ja vahtudest jne..  Kiire oli mul omal suht kaks päeva, seega egas olegi muud, kui nüüd see lubadus täita.

Siin on kõvas vahus munavalge. Keera või tagurpidi, ei tule välja.

28.07 3

Siit aga muna kollane, mis on vahustatud heledaks vahuks. Suhkur kuramus ei ole sulanud veel.. ma seda seekord uhasin ikka südamest.. kook tuleb selline 😀

28.07 5

Vat nii lihtne see ongi..

Kuid seda, kuidas munavalged käsitsi kõvaks vahuks ajada.. ei taha pigem ette kah kujutada 😉 Võib-olla peab meestelt abi paluma.. 😛

Kaneelilõhnaline WC

Ärkad hommikul ja muidugi esimese asjana on sul vaja külastada maja, kus kuningas kah jala ei käi. Teed ukse lahti ja sulle lööb pahvakas kaneeli lõhna näkku.

Foto NAGI's: p a l j u ...

Püüad mõelda õunakoogile või siis kaneeli saiakestele, kuid wc-s selliste mõtete mõtlemine .. no jah…

Ometigi jälitab sind kogu hommikuse wc-s toimetamise aja kaneelilõhn ja mitte kuhugi pole selle eest peituda. Vaikselt mõtled, et kas järsku lavendli lõhn poleks parem? Samas tead, et lavendel pole just sinu kõige suurem sõber ja ennem olgu kaneel, kui lavendel.

Nüüd tahaks kõik küsida, et miks ma siis topin seda lõhna omale wc-sse? Vastus on väga lihtne. Paar nädalat tagasi arvasid sipelgad, et nad võiks teha omale pesa minu vannituppa, kus ühtlasi asub ka wc. Nii lihtne see ongi. Pannes sipelgalõkse püsti, ei muutunud 3 päeva jooksul midagi. Ostsin lisaks veel pulbrit, millega katsin peaaegu terve wc-vannitoa põranda ja kah ei midagi, kuid alles peale seda, kui raputasin pool 100g kaneelipulbripakist põrandale laiali – olid need vastikud kaasüürnikud kadunud. Muidugi lisaks veel see, et mu pubekas käis ja tappis kõik tiibadega sipelgad ära. Neid oli ikka üksjagu.

Nüüd on hommikud vannitoas vaiksed ja kaneelilõhnalised… Kas pole tore? 😛 Igal hommikul saab mõelda esimese asjana kaneelisaiadele ja õunakoogile…

Ma arvan igatahes, et nüüd natukene aega kindlasti ei ole minust õuna-kaneeli koogi tegijat või siis kaneelisaiakesed ei kuulu minu küpsetamise plaanidesse 🙂

Aga see imal hais ajab ikkagi vaikselt öökima…

Kaitstud: ajaasjad

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kaitstud: .. üks palve sõpradele …

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kolm lubadust

Neetud! Andsin kolm lubadust. Ok, see pole probleem, kuid süvendab minu “sügelemist” millest üritan lahti saada.

Foto NAGI's: l u b a d u s     nr.1

Ok, lubadused olid sellised, et üks toidupilt. Seda näete üleval. Üks kassist pilt. Selle üritan paari päeva jooksul teha. Ja juuli pilt. No teeme siis ära. Kuigi, egas see minu sügelemist sugugi paremaks tee. Mul on tunne, et kui sa seda kõike kohe ei jäta, siis hakkan sellele elama. Aga see ei kõlba kassi saba alla kah mitte.

Seega, kolm lubaduse täitmist.

Kaitstud: sugulasmaa

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Siis, kui vanad inimesed lolliks lähevad…

Esmaspäeva õhtul tegi minusugune vana inimene midagi jaburat…

Foto NAGI's: d e b r i s  ...

Ma käisin ATV-ga sõitmas. Seda siis Jäneda Safarikeskuses.  Olime mehega sellest ennem rääkinud, kuid kui ta esmaspäeva lõuna ajal ütles, et nüüd õhtul lähme, siis hakkas varvas värisema… Ausõna, mind ikka tabas täielik paanikahoog. Kuid samas olin ma ammu mõelnud, et tahaks selle riistapuu ära proovida…

Nüüd ma siis proovisin. Peale esimest mülgast ja mäkketõusu ma arvasin, et sinna rajale ma ka jään… Kuid peale seda, kui mu pubekas ja mees olid kah korra kinni jäänud .. ma enam nii päris ei arvanud…

Muidugi suured kiidusõnad sellele meesterahvale, kes meid seal juhendas. Ütleks selle kohta – vähem möla, pikem samm. See juhendamine ettenäitamise varal oli üks kasulik ettevõtmine.

Minu oma mees on kah kullatükk, et ta selle sedasi kiiresti ära otsustas ja mind ei lasknud paar-kolm päeva marineerida, ennem minemist. Siis oleks ma vast ikka põnnama löönud. Kuid kohale me läksime ja sõidetud ma sain. Kuigi jah …. Vana inimene juba, mis ma selliste asjadega jändan…

Hetkel olen ma aga väga rahul 🙂 Ausõna, kui saaks läheks veel 🙂 Isegi sinna soparajale 🙂 Mis siis, et paarist kolmest kohast pole mingit mõtet ATV-ga läbisõitmisele isegi minusugusel mõtet mõelda… ma lihtsalt istun seal sees nagu tropp torus 🙂

Igati lahe puhkuselõpu üritus 😀

.. kes kõnnib mööda kuuma plekk-katust??

Alati olen ma kadestanud inimesi, kes öösel und näevad. Minu une nägemine on selline, et kui ma hommikul korraks juba silmad lahti teen ja uuesti kinni panen, siis peale seda hakkavad mingid pildid silmade eest läbi jooksma. Tavaliselt on see mingi pisikene hetk.

Foto NAGI's: p u r j e k a s

Täna hommikul siis nägin sellist hetke, kui mulle öeldi, et : nüüd pole enam midagi teha, su auto tuleb vanarauaks viia. Ja seda, kuidas üks teine inimene selle peale südamest naerma hakkas ( rõõmust muuseas ) ja ütles, et nüüd olen ma jälle vaid temast sõltuv.

Igatahes peale seda olid mu silmad jälle lahti ja kere kaetud külma higiga. Eks muidugi eile kah tehti üks viga, valati autosse auto mootoriõli asemel neljataktilise mootoratta õli. Hetkel istun ja vaatan kella, et helistada teenindusse ja küsida, et kas kannatab veel selle mootoriga autoga sõita .. või peab ta tõesti viima vanarauda….

Igatahes jälle üks neetud unehommik, kus miski minust üle sõitis.  Selline tunne, et mind on unenägudest ilma jäetud ja nende unenägude asemel on hoopis hommikuäratused. Olgu see siis kasvõi midagi head, ikka on sellise asja peale silmad lahti ja mina 100% ärkvel. Mingist normaalsest unenägemisest siin aga juttu olla ei saa, sest ennem seda on tavaliselt juba ärkamishetk olnud. Avatud silmad ja tihti ka kella passimine. Peale sellist “une” nägemist aga ei tule kunagi mõttessegi, et peaks midagi unes nägema….

… ja puhkuse lõpuni on loetud tunnid…