Kummaline hetk endasse vaadates

Üks kummaline hetk piinab mind siiani.

Püüan selle olukorra endast välja kirjutada ja samas, egas ma ise kah pole kunagi oma minevikus parem olnud. Ometigi ma uskusin naiivselt, et sellised olukorrad on justkui teises muinasjutus, millel minuga pole enam mingit tegemist.

Helises telefon. Võtsin toru ja kuulsin häält, mida olen ka oma elus ennem kuulnud. Hääl oli nõudlik ja samas libe ja lohisev. Sooviti tegelikult mitte minuga rääkida, vaid hoopis kellegi teisega. Ainus vastus oli mul öelda, et selle inimesega ei saa hetkel rääkida. Ta lihtsalt ei viibi sellises kohas, kus oleks see võimalik. Järgnes HÜSTEERIA. Varjatud sapised ütlemised. Põlastus. Kaudsete vihjetega minu süüdistamine. Ok, see oli esimene ehmatus. Mõistan seda. Ometigi, see pisiasi, et mina olen samas olukorras ja natuke suuremas osas sees, see ei meenunud hetkekski inimesele. Hüsteerikutele pole seda mõtet ka vihjata – nad lähevad hullemini pöördesse.  Minu tunded minu tunneteks ( need on suutnud mõningate aastatega tulest ja veest läbi käia, seega ma ei võta neid tavapäraselt arvesse enam), püüdsin mõista teise inimese omi. Minul on suurem osa teest käidud. Vaim on valmis pandud ka kõige halvemaks. Lootus on on püsti kõige parema poole ja samas aeg õnneks liigub oma tavapärases kulgemises. Ainus mille poole on mõtet oma head mõtted suunata on – hea saatus.

Mina oma piiritus egoismis mõtlesin, et kui inimese mure ja piin on kohutavad, et pakun talle abikäe – saab inimesel kergem olema. Selle peale aga tunnistati mind tühiseks inimeseks, kes ei vääri isegi suhtlemist. See mind iseenesest ka ei solva ( issand küll, ma olen ise samasugune egotsentrik olnud ja kohati olen siiani) ja isegi ei pane mind õlgu kehitama mitte – samas tekib küsimus, et mida siis inimene tahab? Tahab ennast olukorras tähtsana tunda või tahab selle enda mõtetes lahti harutada? Muidugi polnud mul algusest peale lootust, et see võiks midagi muud täheldada, kui enda tähtsaks pidamist – kuid inimene tahab ikka uskuda parimat.

Igatahes sai mul pikaks ajaks selliste inimestega suhtlemise vajadus ammendatud. Kangesti tahaks õel olla, kuid püüan pigem mõista ja sellest kõigest eemalduda. Omagi elus leian selliseid harutamata sõlmpunkte ( olukordi, kus sama idiootlikult olen käitunud) ja need tuleks üle vaadata ning lahti harutada.

Igatahes, selge on see, et selles mängus mina osaleda ei taha isegi siis, kui ma pean eemalduma sellest kellest hoolin iga päevaga rohkem ja enamgi veel.  Vahel lihtsalt on veri paksem, kui vesi. Need on alustalad, mida mina luua ei saa. Selleks on hoopis kellegi teise kinnitust vaja … seni on veel olemas üks selline asi, mis ei oma seda tegelikku väärtust …

sossos

Teater nagu ELU

Üle pika aja leidsin ma tee teatrisse. Kuigi komöödiad ei ole minu lemmik etendused, siis sai sedakorda ära vaadatud “Pepsie”.

Tuleb sedakorda tõde tunnistada, et ma ei pidanud pettuma. Vana Baskin on ikka tasemel. Näitlejad sobisid oma rollidesse nagu rusikad silmaauku ja Tõnu Kilgas ei mänginud ennast vaid rolli. Tavapäraselt olen sattunud vaatama, kuidas Toomas Suuman ennast mängib igas rollis. Ohjeldamatult nagu kurt laval karjub ja oma dressipükse lehvitab 😉

Igatahes on see üks äärmiselt hästi ja lihtsalt ülesse ehitatud etendus. Lihtne vaadata ja mõnusa ning lihtsa huumoriga. Muidugi eks palju loeb seal Marika Korolevi särav isiksus, kes suurema osa etendusest oma säraga täitis.

Igatahes, minule oli see mõnus vaheldus just Rakvere Teatri tavapäraselt vinguvale alatoonile.

Kellel veel võimalus siis seda etendust näeb veel kaks korda. Kuusalus ja Rae vallas.

Kaitstud: Pisaratejärv

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kokanduse õudusunenägu: Kartuliplönn

karulikotlet-hakklihajuustutaidisega-9

Täna käisin Sille juures jahil 😉

Sain sealt seda, mida otsisin.

karulikotlet-hakklihajuustutaidisega-2

Seega:

800g keedetud kartuleid

300g hakkliha

100g juustu

3 muna

Kartulid riivisin ja segasin 2 munaga ( tundus õigem), lisasin soola ja kartulimaitseainet.

Hakklihale lisasin sibulat, muna, soola, pipart ja veidi tüümiani.

Lasin riivsaiast läbi, mitte jahust. Soovitus, need kellel pole tupperware alust – tehke käed märjaks. Siis saab ilusad pallid.

Praadisin pannil.

Meie sööme seda sulatatud juustu, hapukoore, majoneesi ja küüslaugusoola kastmega.

karulikotlet-hakklihajuustutaidisega-4