See esimene kord!!!

Meie kass on nüüd siis vist juba aastane.

Kõikide arvestuste kohaselt, peaks see nii olema, sest kui me ta saime, oli ta hinnanguliselt kahe-kolme kuu vanune.

Igatahes, täna sai meie kass peale pikka jahtimist sellega hakkama, et püüdis kinni oma esimese hiire.

Ta ei lasknud meil ennast köögist välja ajada ja keeras ennast nagu laip kööki keset põrandat. Meie kõik läksime oma tegevuste juurde, kes siis istus oma kuu kokkuvõtet tegema, kes lõi peale õhtusööki nurru ja kes vaatas veel homseks oma kirjanduse asju üle….

Järsku hakkas köögis lootusetu kolin. Ehmatasime kõik ja natuke hiljem jooksis kass jooksuga ülesse poisi tuppa ja HIIR HAMBUS.

esimene-saak-12

Poiss võttis hiire kassilt ära!

Pean siis kohal mainima, et sellise meeletu söömaga, nagu meie kass, olin ma millegi pärast kindel, et see kass küll ühtegi hiirt kinni ei püüa, kuid ei – täna oli see tema esimene saak. Muuseas, kass on viimastel kuudel kuidagi kõhnemaks kah jäänud.Söök on samamoodi nina ees, nagu ikka.

Seega õnnitlused meie kassile ja täname me teda südamest selle jõulukoletiseaja esimese kingituse eest!

Natuke jabur

Ma ei tea, kas see toimib siin, kuid tahaks teiega jagada veidi ühte jaburat asja, mis on minu arvates eriti mõnus 🙂

Igatahes, olgu see kõigile nukratele – nagu mina ja pisipiiga seda oleme …

kaelkirjaku_tervitused

… ja minagi halisen

Kuigi kaks päeva sai rassitud, siis tänane öö oli kohutav. Iga kahe tunni tagant vaatasin ma kella.

Hommikune jutuajamine poisiga andis sama tulemuse. Esimese asjana rääkis ta, et ärkas iga paari tunni tagant ja vaatas kella.

Pisipiiga sonis terve ööe ja nüüd hommikul, kui meil poisiga juba käed jalad toimetamist täis lasi piiga läbi une edasi. Mida ta räägib, sellest pole aru saada. Kõigil on kuidagi kehv uni majas.

Millegipärast tuli hommikul mulle meelde see pisike tüdruk, kes seisab seal reklaamis surnuaias ja näitab ema haual temast joonistatud pilti. Tekkis kohutav tunne endal oma mõtete pärast ja külmavärinad seljal…

Pidev kordamine endale ei aita, et sa ei tohi mõelda.

Ma tean, need on mu oma lollid mõtted mõtted, kuid ma ei saa neid ka kuhugi panna. Ma ei oska neid kuhugi panna….

Täna hommikul võtsin ette wordi ja hakkasin kirjutama samuti paberkirja ( kujutate te ette, sa saadad teele paberkirja?). Üks osa paberkirjast tuleks muidugi lapse joonistus lasteaias, teine osa oleks kiri.

Ise veel mõtlesin, et peaks selle üldse päris käsitsi kirjutama, kuid siis jõudsin selleni, et mu käekiri on nii käest ära läinud, et vaevalt selle lugemine oleks nauding, lihtsam viis on ikkagi toksida wordi ja välja printida. Samas pastakas on kindlam kirjutusvahend, sest printeritint läheb laiali näiteks märga saades…

Nii ma istun, kehvasti magatud öö on seljataga – väljas on ilm, mis ei nõua vähemalt 4 tunnist tööd, et ennast lumest välja rookida ja hulk lolle mõtteid.

Pisipiiga ärkas. Nüüd on kõik peale kassi ärkvel 🙂

Hakkab päev …

Kaitstud: Tuisk vol.3

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Tuisk vol.2

Nii, eelmistest piltidest on tund möödas.

Muidugi õnnestus mul vahepeal jääda piima järgi käies lumevaalu kinni, nii et pidi traktoriga välja tirima. Tahtsin pilte teha, kuid tuisk oli nii tugev, et ma ei suutnud isegi õues olla… Aga ma siis kolistasin jala veidi…kuigi jah, telliskivi peab ka mul taskus olema 🙂

Nüüd siis võrdluseks üks tuisuvaal, mis oli ennem poole madalam.

tuisk2-11

Akendest ei näe välja, ega ka sisse 🙂

tuisk2-12

Huvitavat maagiat aga omab prügikast. Kui igal pool mujal on suured lumevaalud, siis prügikasti ümbrus on suht inimlik 🙂

tuisk2-16

Jätkub veel, kui ma viitsin muidugi veel sinna tuisku ronida 😉

Tuisk vol.1

No jah, kui ikka on pimendamine, siis tahad midagi teha. Kui sa just ei saa voodis seliti raamatut lugeda, sest järelkasvul pole samuti midagi teha ja siis …

Võtad fotoka ja kobid veidi õue.

See on esimene … usun, et kuna pean liikuma, siis tuleb veel vol. lisaks.

tuisk-11

tuisk-13

Kokanduse õudusunenägu: Sea-riisiroog

Okey, magusat saab kah 🙂

Kuid ennem süüakse ikka soolast. Seekord siis sealihariisiroog.

Kukupai on siin neid reklaaminud 🙂

Seekord siis sealihast.

300g seakaelakarbonaadi

1 suurem punane sibul

1 pakk külmutatud porgandikuubikuid

1 porru

2 paprikat

1 purk magusat tomatikastet

1,5 klaasi riisi

No jah, muidugi mina. Kas ma siis viitsin ennem riisi keeta ?? Muidugi mitte.

Aga liha praadisin pruuniks vokkpannil, sibula kah. Lisasin porgandi ja porru ning paprika tükeldatuna.

valasin sõmera riisi kõigele sellele ja valasin kuuma vee 1 liitri jagu peale. Kuna oli kuum pann ja kuum vesi, siis läks kohe keema. Lisasin pool purki seda magusat tomatikastet, pipart isuga, soola, ingverit, sidrunipipart ja panin kaane alla hauduma. Mingi 25 minti hautasin kõige madalamal tulel.

Välja tuli selline ja ingver tegi maitse jube mõnusaks 🙂

sealiha-riisiroog-11

sealiha-riisiroog-13

Kokanduse õudusunenägu: Kohupiimakook rapsijahust

No jah, Elmari raadios lastakse iga päev jutuajamisi mingite tädide ja onudega, kes peaks siis Elmari jaoks küpsetama midagi kas rapsi, kanepi või ( üks jahu oli veel, kuid ma ei mäleta).

Hakkasin poodi kammima. Kuskil neid müügil pole. Tegelikult otsisin kanepijahu. Sain ühelt tuttavalt siis rapsijahu. Seegi pole eesti oma, vaid pärit rootsist.

Katsetasin siis selle rapsijahu ära. Natuke mõtlesin ja tegin sellise koogi.

400 g kodust ( nagu ikka isetehtud) kohupiima

100g rosinaid

3 muna ( kodukanamunad)

5 spl õli

1,5 klaasi piima ( kah piim, mis pole poepiim)

1 tl vanillisuhkurt

1 tl küpsetuspulbrit

1 klaas suhkurt

1 klaas rapsijahu

0,5 klaasi nisujahu

4 suuremat õuna

tiba suhkurt peale raputamiseks

tiba kaneeli peale õuntele

Mis siis ikka, nagu alati munad lahku. Kollane koos kohupiima ja muude asjadega mikserialla.

Valge kõvaks vahuks tiba soolaga.

Pärast õrnalt kokku segada.

Ah jah, muidugi jahud tuleb viimaseks jätta. Muidu vist järjekorral vahet pole, kuidas aineid kokku segada.

Ahjus 40 minutit ja 180 kraadi juures.

rapsijahukook-12

Lihtsalt mõnus maitse jäi!

Ma ei oska kommenteerida, kuid oleks seda jahu rohkem, küll ma edaspidi ka prooviks 🙂

Kokanduse õudusunenägu: Küpsisetort

Eile tehti tellimus, et ma teeks kooslusena roosamannat ja pannkooke, millest muidugi sai hoopis sujuvalt midagi muud ning veidi toekamat, kuid seekord tuleb sellegi poolest küpsisetort.

Muidugi ei tee ma neid ju tavapärastest küpsistest. Mina pean ikka midagi muud leiutama. Peale 2 päeva küüslauguleibade söömist aga on natuke suppi ja väike tort asjaette 😀

Seega 2 pakki küpsiseid. Mitte tavalisi, vaid mille pilti saab näha pildilt ja kindlasti müüakse neid Grossi poodides.

kupsisetort-12 250 g hapukoort

3 spl suhkurt

1 tl vanillisuhkurt

300g sokolaadi

100g kohvikoort

Ma ei usu, et keegi ei oskaks teha küpsisetorti. No ja kui ei oska, siis kirjutage meile, ma panen kirjelduse kirja 🙂

Välja tuli selline asi , ehk saab kuidagi siis ilma roosamannata? Järsku asendaks küpsisetordiga?

Sellisega?!?!?!?!?!kupsisetort-11

Ma tahan TAKSI!

Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat!Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat!Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat!Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat! Ma tahan taksi kutsikat!

Just sellist!