Kokanduse õudusunenägu: Kanakints apelsinikastmes

Koerale jääst konti välja kraapides ( õnnestus kunagi saada raguud 0.12 eur kilo) avastasin ma pooljuhuslikult ühe raguukoti alt üksiku kanakintsu. Vaatasin seda kui ilmutust ja peas hakkas tööle aju, et mida kõike head sellest teha saab. Kuigi oleks kange tahtmine olnud see kintsuke kiiresti pannile kupatada ja siis nahka panna, otsustasin, et kui ma selle kohe ära söön, siis homme .. siis homme mõtlen vaid kanakintsule..

DSC_04

Seega, kõik kogused on mõeldud 1 kanakintsu arvesse võttes.

1 kanakints

1 spl sulatatud Merevaiku

1 tl apelsini sukaadi

pool klaasi piima

maitseaineid: sool, pipar, kanaürdimaitseaine

 

Pruunistasin kintsu ja lasin koos veega haududa. Lisasin kohe ka veele maitseained ja selle 1 tl jagu apelsinisukaadi. Hautasin kuni tuli liha kondi küljest lahti ja kondid lihtsalt pannilt ära tõstsin.

Saadud mahlale lisasin Merevaiku 1 spl ja kui see oli sulanud, siis ka piima. Natuke veel maitseaineid ( sool, pipar ) ja keetsin kergelt läbi.

Juurde hautasin 2 porgandit ja 2 kartulit. Kerges võis pruunistasin porgandi ja siis panin ka kartuli potti ning lisasin vett. Hautasin vaiksel tulel.

Tõeliselt mõnus maiuspala. Ma oleks tahtnud kogu kupatuse kohe nahka panna, kuid homme on kah päev…

Kokanduse õudusunenägu: Täidetud paprika

Uskuge või mitte, kuid vahel läheb minul kah kõht tühjaks. Peale järelkasvu sünnipäeva, olen püüdnud kuidagi läbi ilma ajada, kuid täna ajas nälg poodi.

Pilt

Nii ma siis piima ja leiva juurde mõtlesin, et peaks midagi ikka tegema süüa. Kuna Maxima on selline kena pood, mis aegajalt asju allahinnatuna müüb, siis need 4 valget paprikat millel polnud häda midagi leidsid tee minu ostukorvi. Pole paha ju 0.23 EUR eest 4 tükki saada.

Kuna aga hakkliha polnud, siis pidin improviseerima, et sinna sisse ka midagi panna.

Täidis:

200 g taisemat suitsuseapõske ( sain poest juhuslikult oli kah -50% allahinnatud)

1 muna

2 porgandit

1 sibul

3 viilu saia

1 muna

1 spl. õli

Tükeldasin ja riivisin. Muud polnud. Segasin täidise kokku ja surusin lusikaga paprikasse. 200 kraadi juures 25 minutit oli täitsa paras aeg. Neid sõrmeotsa suuruseid kartuleid sai kah üks päev turult 0.10 EUR kilo – keetsin juurde ja tõesti – see sai hea🙂

Kokanduse õudusunenägu: Naat, naadi naati

Onju, ilma lihata pole mingi söök. Kõik teavad seda, isegi minu Taksik , kassist muidugi rääkimata. Kuna neil on Päts Sahvri leivaisu selleks korraks otsas, siis pean ma ise midagi kokku keerama. Kokku keerata aga tuleb loominguliselt, nagu alati😀

Naat köögis

Mitu päeva käin ja passin õues juba, kuidas kõik justkui salamisi roheliseks läheb. Kaselehed on sedasi kenas helerohelises kuues. Ma pole muidugi Taksik, kuid tahaks nagu tema proovida kõike – tigusid, konni, vihmausse, mardikaid, liblikaid ja muidugi sipelgaid .. maamummudes me ei räägi.. aga neid ei lase ma taga ajada, sest see suts ka Taksikule võib lõppeda selle koerpoisi surmaga.  Kõik tärkavad lehed on samuti hamba all ära proovitud…

Seepärast läksin aga ühiskonna poolt respekteeritud teed mööda ja käisime hommikul Taksikuga noori naate korjamas. Õnneks Taksik oli nõus sööma vanemat sorti naadilehti, kui mina neid eriti helerohelisi ja värskeid otsisin.

Siit siis ka retsept, sest ma tean, et pooled tuttavad paneks mingi grillile, kui ma neile seda kirja ei paneks. Muidugi tuleb arvestada, et minu puhul käib see kõik nö. mida leian suhtes – mitu päeva juba vaatas mulle külmkapist vastu suitsuvorst mille parem enne oli juba teisipäeval. Kamoon, sedasi ei saa ju toitu ära visata ja Taksik pole ka 300g preemiat seni veel ära teeninud.  Eilne kartulipuder aga riivas silma TÄIEGA. See, et  Päts Sahvri sepik on otsas tegi aga juba muret. Tahaks ju süüa ometi  või mis ??!!??

Põhi:

2 peotäit kartulipudru

2 muna

½ klaasi nisujahu

½ klaasi rukkijahu

1 tl õli

soola

pipart

suhkrut

noaotsaga küpsetuspulbrit ½ tl ehk

Naadiplaat

Kartulipudru sisse segasin siis munad ja maitseained  ning õli. Lisasin siis rukkijahu ja nisujahu ( nende juurde siis ka küpsetuspulber ) ja segasin mitte eriti paksu ja kuiva taina vaid sellise tihke, kuid mitte käntsaka. Laotasin selle panni põhjale.

Täidis:

300g suitsuvorsti

200g köömnejuustukuubikuid

3 suurt peotäit pestud, kuivatatud ja hakitud naadilehti.

Kate:

2 muna

200g kodujuustu

1 ½ spl toorjuustu küüslaugu

soola

pipart

3 spl kohvikoort

 

Suitsuvorsti tükeldasin, juustukuubikud ja naadid kah peenemaks veidi ja laotasin põhjale.

Segasin katte ja valasin peale. Panin 190 kraadi juurde ahju 45 minutiks.

Reede ja 13

Eile oli päev juba kummaline. Päev keerutas tolmu nagu oleks tal saba taga. Äike tegi hoiatuslaske aga seda kõike peale seda, kui ma olin oma tegemised lõpetanud.  Eile sai üks linnuke maasika võrgust välja võetud, kus ta oli olnud juba tugev 2 päeva, sest keegi ei julgenud ja kellegi polnud lihtsalt aega,. Nii saigi see linnuke võetud ja kuna ta oli päikese ja nööride piinast segane, siis püsis ta ka lapse pihus nii kaua rahulikult, kui sai talle vett toodud .. teda joodetud, pilt tehtud ja siis ta kasside eest kõrgemale peitu pandud. Loodetavasti jääb ta seal ka ellu ja tema maine teekond ei saa otsa.
Pilt

Täna aga peale seda, kui ma olin linna jõudnud, Preili koos pojaga kesklinna visanud ja auto turu parkinud ning 3 minutise ringi turul käinud, et tomateid hankida ( mu aknalaua kasvuhoone ei tooda meie vajadust) tagasi autosse istustes sain šhoki. Täpselt minu auto kõrval hakkas vana mees rattalt maha tulema ja kukkus. Kukkus kulmu ja põsesarnaga vastu maad, nii et kulmu pealt purskas lausa verd. Üks perekond ( minust nooremad ) koos lastega läks  JUST mööda ja selle ema nägu NÕRETAS põlgusest vaadates kuidas vanal mehel veri jookseb. Mees isegi ei pööranud pead ja sammusid mööda nagu poleks midagi olnud. Kuna mul oli töökõne pooleli, siis lõpetasin selle kiiresti lubades tagasi helistada ja võtsin auto pagasist sidemerulli, puhastus sideme , plaastri.
Mitte keegi peale minu ei pööranud tähelepanu inimesele. Mitte keegi nagu poleks näinud. Ometi oli tegemist mitte joodiku või sotsiaalselt allakäinuga vaid lihtsalt VANA mehega, kes minu arvates on kimbus on tervisega. Püüdsin teda keelitada, et kutsun kiirabi ( ikkagi otsaesine) või viin ta siis autoga traumapunkti… aga ei  – ta hoidis kramplikult rattast kinni, et ta ei luba ja ei lase. Ratta korvis olid tal mineraalvee tühjad plastpudelid…….
Egas midagi puhastasin ta ära ( õnneks turu kontori seina ääres on kraan), tõmbasin haava kokkutõmbamis plaastriga tal selle kulmu kinni ja panin teise plaastri veel peale.  Näost oli ta ikka kahvatu, kuid ise ta raius nagu rauda, et nüüd korras. Hakkasin autosse istuma ja ta tahtis mulle raha pakkuda??????

Siis mõistsin, et maailm on üks pidev 13 ja reede….. millal see selliseks muutus?? Miks ?? Kes selle tegi?? Appi! Peatage maakera ma tahan maha minna!!!

Ajakulg

Istusin vaikselt ja lugesin omaette seda teist ja kolmandat “nägude raamatu” seinalt, kui avastasin, ühe uudise, millest mitte mõmmingi aru ei saanud.  Vihjati mulle siis, et asi nii, et loe muudest kanalitest. Lugesin ja avastasin, et blogindus ei olegi surnud. Mina olen surnud bloginduse jaoks ja üldse kogu maakera keerleb mõnda muud moodi juba tükk aega, millest minul pole halli aimugi. 
Avastasin uudised ja siis veel pommuudise, et “sitapildurid” on tite saanud.. Oeh, maailm on edasi liikunud..
Aga ma üritan ennast kätte võtta ja kui ma saan oma järgmise puhkuseosa ajal ( 6 päeva jooksul ) elada nii, et ma ei pea kord päevas töösse sukelduma, siis  ma võtan ennast käsile. Võtan kätte ja kirjutan natuke. 
Kirjutamiseta pole ma olnud. Ühe ammuse raamatujupi sain valmis, kuid see on hetkel nii toores, et selle puutumisest pudeneks see kõik ka laiali.
Aga selle pika eelneva jutu saaks kokku võtta lihtsalt – ma olen elus hetkel ( kunagi ju ei tea, mis järgmine hetk tuua võib) ja siblin ja tegutsen. Kui midagi muud tekib, siis annan sellest ka teada. Kui ma surnud olen, siis .. ehk peidetakse need kohad kõik ka ära..
Seni veel hingan.. veel.. ehk.. jah..  

Kokanduse õudusunenägu: Hakkliha keedusingis

See on lausa kohutav, kuidas meie majas eiratakse keedusinki. Ometigi on meil siin üks pood, mis müüb Rakvere Lihakombinaadi toodangut alati väga odavalt.  Viru keedusinki viilutatuna müüdi 0.12 EUR pakk ja nii lõi välja minu ahnus ja ma ostsin lausa 2 pakki, kuigi ma teadsin, et see võib ka lõpuks naabrikoera söögilauale jõuda.   Seekord aga üritasin ennast ise üle kavaldada ja tegin need singiviilud ära…. Seekord sai see siis sedamoodi.

300g  hakkliha

2 pakki Viru keedusinki ( viilutatuna pakis)

1 muna

1 marineeritud kurk

2 porgandit

maitseaineid vastavalt soovile

Hakklihale lisasin soola, kotletimaitseaine, pipra ja muna. Segasin ära ja lisasin riivitud porgandi ja marineeritud kurgi. segasin hoolikalt läbi.  Kuna eilsest oli veel 3 poolikut kartulitükki riivisin need kah sisse.

Kõik on kindlasti teinud keedusingiga singirulle juustuga. Just nii tegin seekord ka hakkliha seguga.   Määrisin panni õliga ja keerasin segu keedusinki ning panin kihiti pannile.

Ahju panin need 200 kraadi juurde 2o minutiks. Siis raputasin peale veel juustu ja tilli ja panin veel ahju 5 minutiks.  Juurde muidugi keedukartul ja söödi see keedusink seekord olematuks.  Naabri koer uratas vaid pärast pahaselt, sest temal jäi seekord see söök söömata.. aga meil oli mõnus amps…

Kokanduse õudusunenägu: Petupätsid köögiviljaga

Kuidas siis muidu! Ikka pärimatainas kah kerkima!  Seekord aga petsin natuke rahvast. Sai tehtud siis seekord petupätsid. Seal siis sees köögivili, juust ja tiba suitsuvorsti. Muidu ei ole ju meestel söök, kui sees pole liha. Peab siis midagi kasvõi lõhnaks panema. Muidugi maitse loomiseks kah🙂

 

Pärimitainas:

Kirjutan Piia jaoks selle siis veelkord välja.

Pool suuremast presspärmipakist ( või üks kuivpärmi pakk) umbes 15g

veerand tl soola

2 spl suhkrut

sega läbi vedelaks

lisa 2 spl toiduõli

200 ml tassi täis vedelikku ( pool piima ja pool kuuma vett)

segad vedeliku juurde ja lased sulada soolal suhkrul

lisad jahu niikaua ja lased köögitaigna visplitega segada, kuni tainas on nagu HÄSTI HÄSTI paks hapukoor ja lööb kausi seinte küljest lahti.

Paned selle kausi rätiku alla kerkima sooja kohta. NB! Vaata, et üle ei kerki!!

Lauale laotad jahu. Peale kerkimist võtad ja rullid selle taina jahu peal laiali ja jagad  enam vähem tükkideks, et saaks võrdseks.

Mina laotasin siis tükkidele maisi-herne segu ( aga võib mis iganes köögivilja) ja sisi tiba juustu ja tiba suitsuvorsti.

Ahju 100 kraadi juurde 15 minutiks kerkima ja siis 10 minutit 240 kraadi juures kuldpruuniks!

 

Kokanduse õudusunenägu: Leiva-kartulivorm

Seekord sai siis sedaviisi. Lugesin Nipiraamatust retsepti, kus oli vaid leib ja juust .. ja.. ok, kuid meie majas ilma kartulita pole ju söök. Nii ma siis pookisin natuke juurde seda, mis tundus, et teeb asja maitsvamaks ja meie maja tingimustele vastavamaks. Kartul peab ju ometi olema.

Poolik vormileiva päts ( Soovitan Ordi vormi rukkileiba või mõnda teist tavalist vormirukkileiba )

400g hakkliha

1 sibul

3 küüslauguküünt

300 ml Farmi kohvikoort ( kastme jaoks)

1 suurem karp Farmi köögikoort ( kartulite peale)

soola

pipart

Meira kartulimaitseainet

5 keskmist kartulit

150 g riivjuustu

Tegin siis nagu meie majas ikka hakklihakastme. Seda ma vast kirjeldama ei hakka, sest igal pool tehakse erinevalt. Meie majas tehakse ilma jahuta ja kohvikoorega.
Vormile panin alla paberi, peale kihi leiba, selle peale hakklihakastme, siis kihi leiba ja jälle kastme.  Selle peale panin aga õhukeseks viilutatud kartuli,  mille maitsestasin Meira ürdimaitseainega ja tükeldatud küüslauguga.  Kartuli omakorda katsin Farmi köögikoorega. Sellele raputasin peale veel riivjuustu.
Pistsin selle kõik ahju 210 kraadi juurde ja küpsetasin 30 minutit. Ainus mis pidi küpsema oli kartul  Siit moraal, soovitan teistele keedukartulit katsetada. Mina tegin toorega ja seepärast tõmbas pealt liiga pruuniks.

Hommikul ei teinud ma võileibu. Sõime seda vormi ja see oli tõesti hea. Soovitaks leivaks veel võtta kas Ordi rukkileiba või mõnda teist mahedat vormirukkileiba. Ise tegin Musta leivaga ja see on veidike vänge. Eriti lastele.

Kokanduse õudusunenägu: Lehttaignast muffinid kohupiimaga

Nuh, muffinivrom ei tohi ometi nii kaua seista :)  Kuid ikka pole ma veel muffineid teinud.. aga selle eest olen juba ebatavalisi asju teinud .. seekord siis kasutasin mingit ideed, mis on kunagi kuskilt nähtud .. seega sedasi seekord… Muidugi oli ka teine hetk, kus ma ei suutnud seda kõike tegemata jätta – sain siiski väga hea hinnaga Nopri talu kohupiima :)  See on tõesti hea kohupiim🙂

0,5 kg pärmi-lehttaigen

400g kohupiima

1 muna

pool klaasi suhkrut

2 spl jahu

Lõikasin 12 tükki neljakandilist ja potsatasin need  siis muffini vormi põhja ja servadesse. Panin kohupiima keskele. Ja peale panin siis veel järgi jäänud osast tükikesed. nii, et see kattis kohupiima. Ahju ja 230 kraadi juures 25 minutit.

Uskuge või mitte – NEED SULAVAD SUUS! Minu jaoks oleks võinud veel rosinaid sees olla🙂

Nuh see saab natukeseks ajaks meie lemmiksaiake🙂

Kokanduse õudusunenägu: Hommikune soolaseamps

Ma pole kunagi nendest inimestest aru saanud, kes hommikul magusat söövad. Minu jaoks kehtib reegel, et ainus magu asi hommikul – kohvi koorega ja magus. Heal juhul veel puder moosiga.  Kuigi jah, tuleb tõde tunnistada – võiga meeldib rohkem🙂 Kui siis juba puder ja moos, siis kõrvale peab kindlasti sööma võileiba🙂

Üks pisike faktike veel.. seni polnud mul muffinivormi. Juhuse läbi olen nüüd ma silikoonist muffinivormi omanik🙂

Siit aga minu hommikuse ideevälgatuse koostisained

3 röstsaiaviilu

3 muna

12 viilu vorsti

riivjuustu

6 kirsstomatit

1 tl õli

Munad ajasin vahtu, lisasin soola ja pipra ning tl õli, et vormi külge kinni ei jääks.

Muffinivormi põhja panin paberid, selle põhja rörstsaiatüki, raputasin peale tiba riivjuustu, sellele lisasin viilu poolsuitsuvorsti, sinna peale panin omakorda röstsaiatükikesi ja keskele pool kirsstomatist. Vahule aetud muna valasin peale. Jagasin 12 vahel nö. ära. Panin ahju 20 minutiks 200 kraadi juurde.

Nu selline lahe soolane amps pudru kõrvale🙂

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 42 other followers