….
Nagu näiteks lugusid.
Sest lood on olulised.
Arvatakse, et lugusid on vorminud inimesed. Tegelikult on asi vastupidi.
Lood elavad tegelasest sõltumatut elu. Kui te seda teate, siis on see teadmine jõud.
Lood, kuju võtnud aegruumi suured lehvivad ribad, on aegade algusest saadik universumis ringi hüljunud ja lahti rullunud. Nad on teinud läbi evolutsiooni. Nõrgemad on surnud ja tugevamad ellu jäänud ning ülejutustamisest priskeks läinud … pimeduses väänlevad ja edasi kanduvad lood.
Lugupidamisega
MINA
Terry Pratchett “Nõiad võõrsil”
Tallinn Time
Võib ju ka nii olla, et Lood on kellegi soovi luua Reaalsust.
Äkki lehvib seniajani meie Multiversumist hulk ideid, kontseptsioone, diskussioone ja mudeleid?
Ja kes ette ei vaata, saab mõnega pihta
Aga lood hakkavad elama küll. Täitsa nõus. Nad muutuvad ja muganduvad. Lood olid, lood on ja nad ka jäävad.
Pratchettil on jah teooria, et lood vormivad inimesi. Mitte vastupidi.
“Öeldakse, et kui üht inimest kas või möödaminnes puudutada, hakkab temast kohe lugusid levima.” Svend Age Madsen (“Jutustada inimesi”)
Appi! e. sa ära ähvarda siin