Kirge ja õhinat. Hulk kommentaare, kus pekstakse sõnadega nagu sepavasaraga, kuid kaasa mõelda on viitsinud vaid mõned. Hundiulg kirjutas terve sisuka postituse. Kuid ometi piinab mind küsimus – miks? Miks sirutatakse käsi alkoholi järele? Mõni inimene toob näiteid, mõni sõmleb, sest tunneb, et tema kahele klaasile veinile on liiga tehtud, mõnel on ükskõik, kuid kirume kirjutatajat, sest king endal kuskil pigistab. Tekib ettekujutus, et temast räägitakse. Peegel oh peegel…
Ometigi lugedes Hundiulu postitust tekkis mul mõte, et need inimesed, kes on sisemiselt intelligentsemad ja arukamad, need ei siruta ka “matsude” peale kätt pudeli järgi. Kui ka sirutvad, siis mingil hetkel taipavad, et nad on jalgupidi sohu sattunud. Hakkavad sealt teed välja otsima ja mõistavad, millisesse olukorda nad on sattunud. Kuid alkoholism on RAVIMATU haigus, seda teab iga lasteaia titt. Ka lonks õlut võib selle haiguse uuesti lahti päästa. Tundub, et selle taipamine on mõistetav vaid neile, kes oma ajusid kaasas kannavad. Muidu tuleks hakata õigustama iga roolijoodikut, kes purjus peaga avariid tehes kellegi “kogemata” surnuks sõidavad.
Kirglikud enda aju ähmastajad ja need, kes ärbeldes eelmises postituses kommentaare loopisid – teie polegi mul midagi öelda rohkemat, et lucky for as! Loota jääb, et jätkub seda tarkust, sellest sooteest eemale hoida. Kui ei jätku, siis lugege enda kommentaare ja mõelge oma sõnade üle järgi.
Ometigi ei ole enam tavatu, kui loed politseikroonikast või kuuled uudistest, et mõni naisterahvas on purjus peaga teinud midagi. Küsimus on ikka õhus – MIKS ja kuhu siis on kadunud see naiste väärikus? Võrdõiguslikkus on nii suureks muutunud, et naised ei suuda enam muidu meestele tõestada, kui joomisega, et nad on nendega võrdõiguslikud? Kas see võrdõiguslikkus on just sellisel moel vaja maksma panna? Jälle hulk küsimusi. Või on viga meestes, kes on liiga “mömmideks” muutunud? Aga neid ju kasvatavad võrdõiguslikust nõudvad emad ja ISAD. Midagi on paigast ära. Kuhugi kaob loogika ja elu tasakaal. Kuhu siis?
Tallinn Time
See, et inimestel king pigistab, on enamasti su fantaasia vili. Kui sa kirjutaks mingis sulle ainuomases stiilis neegritest, leiduks ka kommenteerijaid, kel miski ei pigista ehk siis igasugune sugulus musta rassiga puudub või jääb aastatuhandete taha.
Ei tunne ma end sinu jutust harimatu ja ebaintelligentsena.
Tahan, söön kisselli, tahan, joon rummi (mulle meeldib ka rumm, tume, aga 8cl, mitte 2) … e siis vastus sinu küsimusele “miks” on minu poolt “tahan”. See on maailma parim põhjus.
Kas naised peavad olema meestest väärikamad, sest naised on meestest targemad?
Mina ei sidunud seda sellisel moel. See on sinu looming.
Aga millega sa siis põhjendad, et naised peaksid olema väärikamad kui mehed?
Minu meelest on see suur taganutetud “väärikus” pigem suurem piiratus, mis on tingitud naise rolli iseloomust läbi ajaloo. Naine on olnud pere hoidja, mees hankija, muidugi ei aktsepteerita seda, et selline inimene joob ja laaberdab.
Praeguse soorollide vabanemisega on inimestel lihtsalt rohkem valikuid (ja vähem enesekontrolli, sest ühiskondlik häbisõrm ei viibuta enam nii ägedalt).
Sellele miksitamisele vastust ei olegi, sest iga inimese motivatsioon on erinev, mõni joob, sest mured tapavad, mõni on selle “oskuse” saanud seltskonnaga seotult ja teisiti ei oska jne. Kui inimesed toovad enda vastustes välja erinevaid mõtteid ja subjektiivseid põhjendusi, siis on ausalt öeldes veidi nõme ohata, et “peegel oh peegel” ja sellega kinnitada, et rääkigu teised mida tahes, lõpuks keerad sa nende arvamuse ikka mingiks enda personaalseks tõeks.
Ma olen valmis kuulama argumente, mitte verbaalset sepavasaraga kärbse taga ajamist
Sellised enda peegeldamised on pigem egobuudid ei kisu mind enam isegi vaidlusse 
Seega, kui keegi tahab endale öelda, et ma temast kirjutan, siis mina ei saa sinna midagi parata, kui nad tahavad peeglisse vaadata…
Robin, ma tean, et sa oled tark inimene, püüa natuke laiemalt vaadata
Ma ei saa sinna midagi parata, kui Sa näed iga inimese selgituse taga kolli põhjusel, et konkreetne vastus sulle ei meeldi.
Raske on kindlasti küsida vastuseid küsimustele, millele sa oled ise juba ammu vastanud.
Mu meelest oli Robini jutus küll iva sees. Ja tundub, et suurel osal vanematest inimestest (minu jaoks siis eelmisel põlvkonnal) on lihtsalt väga selgelt väljakujunenud arvamus, mida soorollid neile tähendavad, seega nad nagu ei vaevu enam selle üle mõtisklema, miks asjad on nii, nagu nad on. Oma ema puhulgi näen sama.
Ma saaks aru põhjendusest, et alkolembuse risk naise tervisele (seejuures ka viljakusele) on suurem kui mehe puhul, aga jutt mingist ebavõrdsest väärikuse vajadusest vajaks ikka vähe selgitamist, enne kui argumendist saaks fakt.
Alkoholism on päritav haigus, mis lööb välja siis, kui seda haigust soodustavaid mitmed asjaolusid kokku jooksevad. Kellel seda geneetilist soodumust ei ole, sellest alkohoolikut välja ei kujune…
Ja kes on tark ja tugev natuur, ei haigestu ka siis, kui kõik eeldused selleks olemas on.
(minu arvamus)
Mis teha, me lihtsalt oleme kõik erinevad.
Ma siinkohal räägiks kaasa…
Ma tean mõndagi inimest, kes on pärit kodust, kus mõlemad vanemad on joodikud… ometigi on peale vägagi raskeid hetki inimene täiesti kaine ja pole isegi seda nägu, et tahaks käe pudeli järgi sirutada.. Kusjuures, ta teaduste doktor ja igati tark inimene. Vanemad on aga mõlemad algharidusega. Kas ikka on geenidest? Võimalik see ka muidugi on… aga ma uurin kes olid tema vanavanemad.. järsku üle sugupõlve lööb midagi välja…
jep… tark ja tugev natuur teab, mullega riskib. Seepärast ei sirutagi kätt. Lihtsam on ära hoida kui pidama saada.
Tsiteerin: “need inimesed, kes on sisemiselt intelligentsemad ja arukamad, need ei siruta ka “matsude” peale kätt pudeli järgi”
Näed siis, kui lihtne on maailm
Küsimus ei olegi ligimese aitamises/m6istmises, vaid selle määratlemises, kes on rumal (ja kes mitte).
Mind huvitab hoopis – miks küsida “miks”, kui vastus on enda jaoks juba valmis m6eldud?
Sa kodanik k. oleks võinud veel vähem teksti kopeerida
:P:P Oleks veel vastuolulisem 
See jupp, et MUL TEKKIS MÕTE ( mõtte tekkimine üks võimalik mõtte tekkimine paljudest teistest mõtetest ) .. kole kas pole jah, mul polegi vaid üks mõte mida ma vahetevahel mõtlen .. mul neil päris mitu 
Jap, vähemalt seda hirmu ei ole, et alkoholi küüsi satuks. Arukas inimene paljude m6tetega
Edu!
k.
mõtlesin, et tuleb mingi asjalik mõttevahetus, aga tunne jäi, et olen koos teiste külalistega sattunud perenaise koju, kus kingituseks toodud veinipudel demonstratiivselt kraanikaussi tühjendatakse põhjendusega: meie peres ei jooda.
Miks juuakse?
Klassikuid tsiteerides: “Kui teaks, et purju ei tee, ei võtaks suu sissegi.” (Lible Arno küsimusele, miks ta joob.)
Täpselt samamoodi võiks küsida, miks süüakse…nii palju ja nii ebatervislikult.
Olen hästi nõus Emme Liina ja Bianka kommentaaridega selle ja eelmise postituse all.
“need inimesed, kes on sisemiselt intelligentsemad ja arukamad, need ei siruta ka “matsude” peale kätt pudeli järgi” – ei nõustu, see, kuidas “mats” mõju avaldab, sõltub inimese tahtejõust, vastupidavusest, sisemisest tugevusest jms. Tean päris mitut VÄGA intelligentset inimest, kes kahjuks on vaimselt nõrgad, mis nende võimalikku tähelenud paratamatult pidurdab.
Miks inimestest saavad alkohoolikud on keeruline küsimus, eks siin on geneetikat ja isikliku elu traagikat ja igasuguseid asju… Mõni võib juua kogu elu paar klaasi päevas ja midagi ei juhtu, mõni laperdab neistsamadest klaasidest kiiresti mööda spiraali alla.
Miks inimesed tarbivad alkoholi? Komme võib ajaloost tausta otsida (kuni selleni, et koolerapuhangu ajal ei ole veinijoomine üldse väga rumal).
Aga ma siis püüan natukene erinevaid põhjuseid lahata, kommentaaridega.
- komme-identiteet. juba vanad roomlased jõid veini
selle toidu kõrvale sobib selle veini maitse. Meie piirkonnas on igavesest ajast igavesti seda veini tehtud, muidugi ma olen lasteaias õppinud, kuidas seda tehakse, see kuulub siinoleku juurde. muidugi ma joon seda. Me kõik oleme igavesest ajast igavesti lõunasöögi kõrvale veini joonud, selle võib alkoholismiks defineerida, aga ühiskond ikka toimib. Või õlut. Või mis piirkondlik jook parasjagu on. Ja kui on eriti karm söök, siis kohvitapja-likööri klaasike.
- komme-koosolemine. Õhtul pärast rasket päevatööd lõõgastumiseks klaas veini/kangemat/… Miks ilma ei saa lõõgastuda? Osaliselt komme, osaliselt ehk see, et juhe on nii koos, et ei jaksa teisiti lahti võtta, ja aeg ka… Aju ähmastab, jah, ja see ongi eesmärk. Selline kiire ja kerge ähmastus, mida võiks arvatavasti saada ka näiteks kirikusse minekuga, luuletuste õppimisega või jooskmisega, vastavalt töö iseloomule. Aga mina ei arva, et sõpradega vestlemine – või uute sõpradega – klaasi veini/kangema/õlle abil baaris oleks kuidagi halvem (eriti kirikust
)
- igavusest-üksindusest. baaris on alati inimesi, midagi juhtub. oleks ju parem, kui oleks rohkem kohti, kus lihtsalt koos käia ja huvitavaid asju teha. siin näitan otseselt näpuga kapitalismile, mille sees on jube raske “lihtsalt koosolemiskohta” elus hoida. kuigi võimalik. aga see on ka koht, kust tuttavaid saada, toredaid tuttavaid, kellega pärast koos näiteks mingit huvitavat projekti vastu võtta
Alaliik “midagi muud ei oska teha”, sest lõdvestumine=joomine on alanud juba väga noorest saadik, “lähme jooma” = lähme välja. See on kurb. Selle vastu aitavad alternatiivsete tegevusvõimaluste loomine, kooliharidus, mis pole suunatud “saavutamisele” vaid “enesearengule” ja “loomingule”, noortekeskused, mida peavad üleval noored ise, taaskord, linnaruum, kus saab lihtsalt olla, mida saab kasutada, seinad, kuhu võib joonistada, võimalus istuda ja pilli mängida, ruum talveks, kus saab teha, mida pähe tuleb.
- masendusest. päris maailma ei taha näha ega kuulda, sest see on õudne. äärmuslikel juhtudel kuuluvad siia valikud – kas xanax või alkohol? kas žilett või alkohol? nendel äärmuslikel juhtudel ei pruugigi alkohol olla kõige hullem variant. Mitteäärmuslikel juhtudel… ma arvan, et inimene peaks vältima masendusest joomist, seni kuni on vähegi võimalik, seni kuni on muud alternatiivid. ok, kui on selge, et on väga ühekordne masendus, mis raudpolt homseks üle läheb ja kunagi tagasi ei tule, okei. Aga pikaajalist masendust kipub alkohol ainult hullemaks tegema. ja lahendusi on ka parem kainest peast otsida
- selleks, et loomevõimet äratada. Alkohol murrab piirid, need, mis meile on sissekasvatatud, muutume lõdvestatumaks. On inimesi, kes ei suuda ilma väliste asjadeta luua, mõnele annab alkohol (ja ka muud asjad) juurde – mõnelt võtab ära. Teadlaste ja kunstnike hulgast leiab karjakaupa näiteid neist, kellele “annab juurde”, kuigi, karmi hinnaga. TÜs on praegugi üks väga andekas professor, kes tõesti suudab teha maailmamuutvat teadust – aga aeg-ajalt leitakse ta pargipingilt teadvuseta. Kuni deliiriumini välja. Kui su valik on, et kas geniaalsus vaheldumas tsükliga või pidev keskpärasus, siis miks sa peaksid valima pideva keskpärasuse… Võid, kindlasti, aga see on iga inimese sisemine otsus. Ja mina olen nõus toetama oma maksudest iga kell seda valikut, et geniaalne joodik… Kuigi, mitte kedagi ei saa sundida seda valima.
Kui ma nüüd veel edasi mõtlen, siis ma ei postita seda täna ka
Oudekki, teatud olukordades eelistaksin zhiletti. Mitte iga eluvorm ei pea iga hinna eest elus pysima.
Aga millex yldse nii pikk arutelu? Alkohol on myrk, sõltuvusaine, mille mõju all on tehtud ning tehakse endale ning ymbritsevale palju kurja. See, et lõõgastume, puhkame, elame ennast välja, ei kaalu iial yles sõltuvusse langenud inimeste yhiskonnale kaotsiminekut, alkoholiuimas perede laste potentsiaali kasutamata jätmist ning muud tohutut hulka inimressursikadu ning varalist kahju, sh vägivallakuritegude suurt hulka.
Kaarnake – ega žilett ei pea tähendama fataalset lahendus, žilett võib tähendada ka enesevigastamist, et tunda valu, et tunda, et ma olen elus. Ma pidasin rohkem seda silmas.
Ja mina olen jätkuvalt arvamusel, et inimesel on õigust omaenda kehaga teha, mida ta tahab. Teised võivad talle muidugi alternatiive pakkuda – ja vahest see on hea – aga neil ei ole õigust teda valima kohustada.
Vägivallakuriteod on teine asi ja siin võib purjusolek olla raskendav asjaolu. Laste puhul on jälle see, et kui ühiskonda need lapsed huvitavad, siis tuleb luua koolisüsteem, mis selliseid juhte tasandab. Sõltuvusega… kui inimene soovib ravi, siis talle peab seda võimaldatama. Kui ei soovi, siis paraku ei ole ka eriti efektiivset ravimeetodit olemas.