Miks? Mille pärast? Mis sunnib? … Täna on selline päev, kus ma mõtlen jälle sellel teemal, miks naisterahvad joovad? Meeste puhul on see isegi arusaadav kohati ja mind isegi ei üllata see mingis mõttes – kui nad just iga päev ei joo ja tõelised joodikud ei ole.. aga naisterahvas? Mis sunnib ühte 50 aastast või siis ka 40 aastast naist jooma? Jooma küll likööri, kuid jooma nii, et mõistus vaevalt peas on ja teeb ta seda üksinda… omaette ja vaikselt.
See on mulle mõistetav, kui inimene sünnipäeval võtab mõne pitsi. Istub sõbrannadega kohvikus ja võtab ühe pitsi. Siis on tal kerged lõhnad juures ja imekiiresti vuditakse koju. .. … Okey, peale sauna juuakse ära üks õlu … no ka seda ma veel mõistan. Noored tibid klubis … kutt teeb välja, limpsivad oma kokteile.. hakkab pähe küll 
No jah, piiri on kah raske pidada ja ikka juhtub, et väärikus kaob ära 
No võtab see mõistus pähe ja omad vitsad peksavad, kus sa muidu tead, kuidas pähe hakkab eksole.. ja edaspidi enam nii ei juhtu… Kuid vanemat kätt naisterahvad. Miks nad joovad? MIKS?? M I K S ? ? ?
Minu ajudesse see ei mahu. Rääkida mulle raskest elust ja sellest, et see on pääsemine – kus kuradi otsast? Alkohol ei päästa sind mitte milleskti. Raske elu ei kao kah kuhugi ja see purjus oldud aeg … see ei anna samuti midagi juurde. Ma ei mõista, lihtsalt mulle ei mahu pähe – vaatan asja igast nurgast, kuid selgemaks ei saa. Õlut ma ei joo. Viina kah mitte. Viskist hoian kah ennast kilomeetrite kaugusele – olen kungi proovinud ja tundus nagu seebivesi see Johnny Walker ei taha – vastik. Igasugused tavapärased liköörid ja muud magusad asjad on kah nagu kleeplint. Parem söön suhkrusaia. Ok, minu nõrkuseks on rumm 2 cl rummi, 2 viilu laimi ja 200 ml colat + SUUR HULK JÄÄD. Väga mõnus, kuid sedagi vaid üks .. äärmisel juhul kaks klaasi. Veini võib kah juua hea roa kõrvale. Klaasike või kaks. Mingid purginaljad – suvejoogid – vahel kuskil peol ÜKS juua – polegi paha. Kuid edasine … miks peaks jooma pool pudelit Pirita likööri? Või peaks jooma jõhvika siirupiga pool liitrit viina? Naisterahvas veel lisaks?
Ma ei ole karskusseltsist, kuid alkoholi joomine on naisterahva puhul alati komplitseeritud. Selleks peab olema aeg ja koht. Kodus üksinda võid peale segamini keeratud päevatööd heal juhul ühe rummikokteili endale teha, kuid sedagi ehk vaid kord nädalas. Rohkema puhu tekib küsimus, et kas inimesel pole see alkoholihaigus küljes. Mida muud see siis olla saab – haigus, mida tuleks ravida. Alkohol tuimestab organismi ja ähmastab mõtet. Seega, alkoholi tarvitatakse kas organismi tuimestamiseks või mälu ähmastamiseks. Organismi tuimestamiseks aitavad paljud muud asjad kah – näiteks ujumine ja kasvõi mullivann. Miks peaks aga aju ähmastama? Mälu ähmastama? Mida see annanb? Mida head see teeb tervikuna? Siinkohal vahin ma nõutult ekraani ja ma ei tea .. järsku keegi oskab mulle seda öelda?
Tallinn Time
Neid asju, mida sa pole kogenud ja millest sa ei oska arvata, miks teised neid hindavad, on ilmselt rohkem kui see, mille üle siin imestust avaldad. Võiksin sind harida, miks mina alkot tarvitan, aga sel pole ju mõtet. Igaüks ravib oma elamise valu isemoodi. Annaks taevas, et valu vähemaks jääks. Aga enamasti tuleb see tagasi. Muidugi on ka paremaid viise, aga see leevendaja on kõige käepäreasem ja lihtsam. Kes see viitsib pikka aega vaeva näha, et õnnelikuks saada. Raha letti ja õnn kohe kätte!
1.Lapsepõvekogemus, mis ütleb, et pole pidu ilme õlleta või midagi sellist.
2.Nooruses kogetud tunne, kus alkohol võtab nö “krambi maha”, suhtlemine muutub kergeks ja pingevabaks (see, et mingis staadiumis on “kerge ja pingevaba” suhtlemine kõrvalt vaadates ikaa..uh!, ei jõua alati kohale.)
3.Üks väheseid legaalseid narkootikume, mis otseselt mõjutab toimimisajal inimese enesehinnangut ja tuju.
4.”Raha letti ja õnn kohe kätte” – ei oskaksi paremini öelda! Seondub, muide eelmise punktiga, kas pole?
5.Lõpuks keemiline sõltuvus. Kui inimene on oma elus vähemalt korra öelnud, et “ma võin kohe lõpetada, kui tahan!”, on asi juba kontrolli alt väljas. Ehkki ise ta seda ei usu ja ka lähedased ei pruugi toimuvat tõena tunnistada.
Ehkki keemiline sõltuvus on tõesti “lõpuks”, ei välista see eelneva nimekirja pikendamist pea lõpmatuseni. Niipalju kui inimesi, niipalju ka põhjuseid.
Mis puutub sellise inimese kodakondsetesse, siis ilmneb üks kummaline tõsiasi: enamasti ei suuda nad ka ise alkoholi neutraalselt suhtuda. See väljendub minu arust eriti tugevalt kõigepealt suhtlemises napsutajaga, kus kohe, kui aimatakse/teatakse/kahtlustatakse “lõhnu” hakkab tekkima kramp, enam ei suudeta suhelda inimesega, vaid suheldakse tema joobega (kui sa aru said, mida ma mõtlen..).Teiseks on inimene, kes muretseb mõne lähedase alkopobleemi pärast väga kärme alkoholist rääkides pikkima oma kõnet väidete- ja näidetega, kus toob esile oma eeskujuliku ja tagasihoidliku alkoholitarbimise.
Kaassõltuvuse veidrad vormid.
Õnneks minu kodakondsed on kõik kained ja kasinad … isegi oma 18 aastase loikami kohta tean, et see on vaid proovinud.. aga talle EI MAITSE…
Aga mure jääb .. küll kaugemal asetsevad inimese pärast, kuid ikkagi…
Ses osas kellegi teise pärast muretsemine on üks viljatumaid aja- ja närviraiskamisi. 99,9% mõttetu tegevus.
Siin läheb sul jälle käiku see “mina olen ju hea” mantra.
Mina olen oma elus päris mitu korda öelnud, et võin kohe lõpetada kui tahan. Korra sai selle eest (aastase täieliku alkoholivabaduse eest päevapealt siis) kast veini teenitud
Elu on näidanud, et ma võin sama ka nikotiiniga teha, ilma suuremate vaevusteta.
Hetkel seejuures ei joo ega suitseta, huvi ei ole. Mingeid neelusid pole kunagi olnud, aga teinekord hommikul kohvi ja piipu teha on mõnus. Ehk siis äkki mingi psühholoogiline teema on. Alkoholi tarbin (kui tarbin üldse:P) ma muidugi ka ainult maitse pärast (eriti õlut).
Ehk siis see kriteerium küll mitte midagi ei näita.
exceptio confirmat regulam
Täiesti rumal küsimus. 21. sajand kui feminism peaks olema oma töö teinud jne (ja kusjuures mina olen feminist ainult ekstreemsetel juhtudel ja siis kui naised ise diskrimineerivad naisi). Kui küsimus oleks “miks INIMESED nii palju joovad?”, siis oleks see vähem rumal (aga täiesti kasutu, samas, nagu seegi siin). Blogi autor ise kirjutab, et meeste puhul on see kohati arusaadav ja ei üllata mingis mõttes. See diskrimineerimine siin pole isegi bioloogiline, sest kõne all pole parasjagu rasedad või imetavad naised või mistahes.
Niisuguste seisukohtade ja küsimusepüstituste pärast ei lõppegi see iseenesestmõistetav ja iseenesestpüsiv naiste diskrimineerimine mitte kunagi. Lisaks, siinkohal ei diskrimineerita mitte ainult soolistel, vaid ka ealistel alustel.
Keegi ei sunni jooma blogpidajat, tema võib jääda oma üks-pits-sünnipäeval juurde ja keegi ei hakka teda igavaks karsklaseks sõimama (aga alati on absurdne ja äärmiselt lapsik üldistada enda põhjal: “kui mina olen teinud niisugused valikud, siis peavad olema teinud niisugused valikud kõik. Sest minul on õigus. Sest mina tean, mis on õige.”). Kindlasti on tal oma traumaatilised kogemused ja mis tahes. Aga seda pole vaja “lahendada” jagades inimkond vägivaldselt kaheks (nagu pole tegelikult mitte midagi vaja/võimalik niisugusel teel lahendada), bioloogia ei vabanda välja kõike (ignorantsust ja jäikust näiteks).
Tead MINA NAISENA ( see ma olen) sain kinnitust, et just naiste pärast nagu sina mehed joovad. Lihtne ja loogiline, sest isegi mind ajab see tekst mille sa siia suures emotsioonivärinas oled kirjutanud jooma.
2 klaasi ilma rummita colat läheb käiku! Proosit!
Oi
Mu intensioon polnud absoluutselt kedagi ärritada. Vastuses oli argumentide asemel küll ainult demagoogiat, aga see pole enam minu asi – kuivõrd pole tegemist minu blogiga jne.
ohhoo mis sõna – intensioon! ma pole sellist kaua aega kohanud
Miks meeste puhul on joomine normaalsem?
Kas ta on normaalsem? Ei olegi, kuid ta on mõistetavam. Ma ei kiida ennast segaseks joomist mitte mingitel tingimustel normaalseks. Kuid meeste ( loe: nõrgem sugupool 21 sajandil ) puhul on see patustamine kuidagi loogilisem..
Jah, aga ikkagi, MIKS on joomine meeste puhul mõistetavam/loogilisem?
Jah, mina tahaks ka teada – miks on joomine meeste puhul mõistetavam? See, et neile 21.sajand raske(m) on, ei ole põhjendus – tegelikult, kui nüüd ajas tagasi vaadata, siis mehed on alati (!) joonud rohkem kui naised ning seda peamiselt seetõttu, et ühiskond nägi ette, et naised ei tohiks (nii palju) alkoholi pruukida. Mingi 21.sajandi “stress” siin nüüd küll mingit rolli mängida ei tohiks. Ka naiste jaoks on 21.sajand väga stressi-tekitav – tööl pead käima, aga samas need iganenud soorollid küpsetavast-koristavast-lapsi-kasvatavast naisest on visad kaduma, ehk teisisõnu rügavad naised kahel rindel korraga. Ajab ikka küll jooma, ma ütleks…
Sel teemal võiks lõputult rääkida.
Joomine on nagu iga teinegi tegevus, ennekõike selleks, et ei peaks iseenda ja reaalsusega tegelema.
Kes rügab tööd, kes kasvatab lapsi, kes loomi, kes peksab pihku, kes palvetab, kes harrastab sporti, kes mediteerib.
Peamine eesmärk on ikka kõigil ja kõigel üks – peamine, et ei peaks iseendaga tegelema ( ei pea silmas kõhuvoldi pärast põdemist/tõmblemist ).
See on ka põhjus, miks lahendusi ei ole
Ükski nn “ravim” (leevendi) ei ravi algpõhjust, kõik nad tegelevad vaid lõpptulemiga.
Seda muidugi, et keegi sellises süsteemses ühiskonnas, kus kõik on “vaba” ja “iseenda otsustada”, midagi aduks või aru saaks on palju tahta
Ikka on lihtsam teha naabrinaisega kepikõndi, vahtida porri, kantseldada lapsi või palvetada põlved verre.
Ninataga, Sa vastad küsimusele omaenda reaktsiooniga Maia kommile. Miski/keegi ei istu mulle, ja sealt ta tulebki – rumm koolaga
Selmet, et lähemalt uurida, miks asjad on nii läinud v6i miks teine nii käitub/arvab. Sest nii on lihtsam (nagu anonüümik siin ennist välja t6i).
Ok, küllap oli Sinu rummikoola m6eldud niisama trotsireaktsioonina, kuid asja m6te jääb samaks.
Su post on emotsionaalne ja sisaldab palju miksisid. Aga kogu asi jääb siiski Sinu enda mätta otsa. “Parem söön suhkrusaia kui joon likööri”. Jap, m6istlik. Samas, see lahendus ei oleks vist sama m6istlik ülekaalulise puhul, eks?
Mul ei ole head vastust Sinu küsimusele. Muidu oleks ma saanud aidata oma lähedast inimest. Aga ühte tean ma kindlalt. Selline emotsionaalne miksitamine ja mina-küll-nii-ei-tee-vaid-teen-hoopis-nii ei aita seda inimest. Isegi, kui see on kantud siirast murest. Nagu ta praegu Sinu puhul ilmselt on.
k.
Olen mees. Joon vähe – pigem pits kui kaks, pidudel jätan endale pigem kaine autojuhi rolli.
Aga ma söön. Palju. Liiga palju. Ülekaal, südame- ja liigesemured, naised vaatavad must mööda kui tühjast kohast. Miks ma seda teen?
Mu ema ei ka ei joo. Aga ta suitsetab. Palju. Olen leppinud sellega, et tal on päris suur tõenäosus lõpetada oma elu enne õiget aega kopsuvähiga. Miks ta seda teeb?
Mu lapsed sööks kommi ja krõpsu niipalju kui vähegi kätte saaks. Ei ole tervislik. Miks nad seda teevad?
Mu sõber abiellus toreda tüdrukuga. Said lapse. Kui too oli aastane, läksid lahku. Nutu ja tüliga. Miks nad seda tegid?
Ma ei leia nendele küsimustele vastust.
Olen mures!
Vaatan, ehk keegi haletseb mind ja annab tüki kooki.
Vadim, eluviis kombineeritud kehakeemia ja teadmatuse ja teadvustamatusega
Üldine tasakaalust väljas oleks.
Oled Tallinna kandi mees? Võib vabalt pläkutada
Mul on ühtteist kellegi kommentaaridesse kirjutatud. Aga see pole kindlasti väga palju, et annaks tõuke uue eluga alustada.
Eluolu tuleb ka analüüsida. Muutumine peab olema teadlik. Hommikul tuleb voodist 2 välja astud, mitte nari 2selt korruselt alla kukkuda
Ise olen nüüd 6 kuuga 20 kilo ära õginud.
Naersin just hiljuti oma mõtte peale, et tegelikult pole ju aastaid kõhulihaseid näinud, et ei tea, kas nüüd on raske kõhu kandmisest äkki pundar tekkinud
ma olen ka noor ja naine jne.. ja ähmastan ka oma mälu täpselt nii palju kordi nädalas kui vajalikuks pean..
alustan nagu ikka kõige tähtsamatest ja kaitsetumatest st. lastest.
Jutus kumas läbi, et lapsed kannatavad joodikute vanemate pärast. Seda küll, aga lapsed kannatavad ka tuhandete muude asjade pärast:
*tubli ja kaine töönarkomaanist ema või isa, keda laps peab ööd otsa ootama
*šopahoolikud vanemad, kelle tarbimislävi aina kasvab ja kasvab
*naine, kes otsustab iseseisvalt, et võib määrata enda lapse saatuse ja teha temast vallaslapse, võib võtta talle kasuisa, vahetada elukohta sundides last maha jätma kooli ja sõbrad
*mustus ja kasimatus kodus, haisvad riided, sobimatud riided
*nälg, vaesus ja rahatus, mis ei võimalda osa võtta klassi üritustest, käia huviringides jne.
*vanemate lahkuminek
*jummala kaine ebastabiilse psüühikaga ema, kes hüsteeritseb, karjub, näägutab iga päev
*jummala kaine isa, kes perevägivallatseb naise ja laste kallal nii emotsionaalselt kui füüsiliselt
Nii et kannatuste põhjuseid on nii palju, et ei jätku kannatust neid üles lugeda.
Aga kogu mu jutt ei ole ülejoomise kaitseks. Ometi ei salli ma padukarsklasi ja hoidun nendega suhtlemast. nende halvakspanu ja demonstratiivsus lihtsalt ei sobi.
aga et mees tohib ja naine mitte – no see on kõige rumalam jutt minu arvates.
Seni aga armastan nii lõbusaid pidusid kui vaikseid olenguid heade sõprade ja joogiga
Samas kardan tigedaid joodikuid, kaklusi, sõimu, joobes autojuhtimist, kuritegusid ja kõike seda, mida normaalne inimene.
Mulle meeldivad Raimond Valgre laulud, Ott Arderi ja Ave Alavainu luule ja veel paljude tuntud eestlaste tegemised. Kust läheb piir?
tegelt pidi see komm minema rohkem hr. Hundi blogisse, aga nüüd on ta juba siin ja teha pole midagi.
Aga nüüd tahaksin vastata, et miks näiteks mina, 50+ naine, laste ema ja lastelaste vanaema joob. Aga sellepärast, et mulle meeldib. Palju juua ei meeldi. Siis tuleb kas kurjus, kurbus või enesehaletsus. Ja hommikune peavalu.
kas ma jõin noorena? oo jaa, kui ikka viie peale põhupakkida või puuriida taga kohviliköör ära joodud, siis sai ikka endale suureks olemist tõestatud.
kuid üks kreedo oli minu jaoks vastuvaidlematu: alates laste saamise soovist – mitte üks tilk. Esiteks töötasin lastega ja olin ära hirmutatud nõuka aja juttudest, et isegi klaasist šampusest võib sündida väärarenguga laps. vaat mida tegi suur hirm. kas ma sellepärast õnnelikum olin ei tea, aga õnnetum ka mitte. Suuremaks ja targemaks saades tulid uued teadmised, aga vähemalt saan enda lastele öelda, et ükski neist ei ole tehtud purjus peaga. Abikaasa samuti.
aga teema põnev, aitäh algatajale. võib olla jätkan enda blogis ja mõtlen Erik Ruusile.
Tahaks plaksutada EmmeLiina arvamusavaldustele. Väga ilusti on antud teemasse puutuvad nüansid lahku löödud. Just samadelele järeldustele jõudsid ka minu mõtted.
Õlalepatsutus Ninatagale teema terava ülestõstmise eest. Aga miks ta oma kommentaatoreid järjeloos halvustab a´la “Kirglikud enda aju ähmastajad ja need, kes ärbeldes eelmises postituses kommentaare loopisid…” , minu mõistus ei võta. Kas seesama iidne tõde, et on olemas “minu arvamus” ja “valearvamus” ? Minu arust kirglikult ärplev ja ülepakkuv on Ninataga enda jutt, kommentaarid aga valgustavad teemat palju laiemalt.
OK, said kõik nüüd “ära panna” ?? Hakkas parem?
:D:D
Tirriteeritud!
[...] Mutku lisan seia Hajaloolikke Lookesi, todapuhku siis hetkel blogistanis leviva joomarluse tõttu. Sorry-sorry-sorry, soristan suht “korrektse” kiilepruugi peräst
Pärineb [...]
Jah, ka mind jäi häirima postitaja teemapüstitus- miks naised joovad? Minu meelest on alkoholi liigtarbimine samuti taunitav, aga mitte nii, et mehed võivad, aga naised mitte.
Jah, juua täis, pehmekeelne naine on mõneti hullem vaatepilt kui samasugune mees, aga miks? Sellepärast, et ühiskond on selliste kakerdavate meestega lihtsalt rohkem harjunud. Mis ei ole kuigivõrd normaalne.
Ka mina olen alkoholipruukimise vastu just sellepärast, et see teeb inimesele kahju, teeb palju halba nii vaimsele kui füüsilisele kehale ( naistel eriti, nt seoses lapsesooviga- ei ole õige, et ainult siis kui tahan lapsi, siis need paar aastat, mil last kannan ja rinnaga toidan, ei võta, muul ajal on okei- alkohol ju kahjustab keha kogu aeg, see on mürk, mis ladestub …).
Teine ja vast ehk olulisemgi põhjus on see – olen ise kasvanud ja pidanud jälgima väga mitmete lähedaste inimsete tihedat tutvust pudelipõhjaga. See ei ole mind ennast muutnud alkohoolikuks, see on mõjunud vastupidi – see on teinud alkoholi (liig)tarvitamise vastikuks. Muidugi võib nende minu lähedaste puhul öelda, et paljudel neist oli tegemist alkoholismi kui haigusega ( see pidada pärilik olema… ), aga siit tekib omakorda küsimus – kuidas saab see haigus alguse? Eks ikka sestsamast “süütust” napsitamisest – klaasike sünnipäeval, teine nädalavahetusel, koomas baaris …
Sõnaga- mida oma pika jutuga öelda tahan- minu meelest on ühiskonnas hoiakud väga valed, nagu ka siinsest kommentaariumist välja tuleb- alko tarbimine on normaalne, see aitab leevendada stressi, olla inimesel vabam, päästa end vaevanõudvast enesearendusest jne jne …
Ma ei saa sellega kuidagi nõus olla. Meie ühiskonnas on väärtushinnangud paigast ära- akoholi regulaarne tarbimine ei ole normaalne, mitte ühestki vaatevinklist ei ole … Pigem võiksin väita, et alkohol tapab enneaegu inimesi, lahutab perekondi, tekitab katastroofe, sunnib ennast häbenema, laostab tervist ja sotsiaalset võrgustikku, vähendab elukvaliteeti igal võimalikul moel… See muidugi viad väga isikllik arusaam asjade seisust. Loodetavasti pole ma ainus, kes nii arvab.
Jagan su seisukohta 100%