Siis, kui vanad inimesed lolliks lähevad…

Esmaspäeva õhtul tegi minusugune vana inimene midagi jaburat…

Ma käisin ATV-ga sõitmas. Seda siis Jäneda Safarikeskuses.  Olime mehega sellest ennem rääkinud, kuid kui ta esmaspäeva lõuna ajal ütles, et nüüd õhtul lähme, siis hakkas varvas värisema… Ausõna, mind ikka tabas täielik paanikahoog. Kuid samas olin ma ammu mõelnud, et tahaks selle riistapuu ära proovida…

Nüüd ma siis proovisin. Peale esimest mülgast ja mäkketõusu ma arvasin, et sinna rajale ma ka jään… Kuid peale seda, kui mu pubekas ja mees olid kah korra kinni jäänud .. ma enam nii päris ei arvanud…

Muidugi suured kiidusõnad sellele meesterahvale, kes meid seal juhendas. Ütleks selle kohta – vähem möla, pikem samm. See juhendamine ettenäitamise varal oli üks kasulik ettevõtmine.

Minu oma mees on kah kullatükk, et ta selle sedasi kiiresti ära otsustas ja mind ei lasknud paar-kolm päeva marineerida, ennem minemist. Siis oleks ma vast ikka põnnama löönud. Kuid kohale me läksime ja sõidetud ma sain. Kuigi jah …. Vana inimene juba, mis ma selliste asjadega jändan…

Hetkel olen ma aga väga rahul Ausõna, kui saaks läheks veel Isegi sinna soparajale Mis siis, et paarist kolmest kohast pole mingit mõtet ATV-ga läbisõitmisele isegi minusugusel mõtet mõelda… ma lihtsalt istun seal sees nagu tropp torus

Igati lahe puhkuselõpu üritus